Wagneri palgasõdurid aitavad Sudaanil rahutusi maha suruda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Vene keelt kõnelevad palgasõdurid Sudaani pealinnas on toonud kaasa kahtluse, et Kreml aitab toetada president Bashiri autokraatlikku režiimi ja treenib kohalikke võime ligi kuu aega kestvaid rahutusi maha suruma.

Sudaani pealinnast Hartumist on päevavalgele tulnud pildid, millel on näha kümneid sõjalise maskeeringuga mehi sõitmas veoautodel ja vaatlemas valitsusvastaseid meeleavaldusi. Opositsiooniallikate sõnul on tegemist Venemaa erafirma Wagner palgasõduritega, kes pakuvad luure- ja julgeolekujõududele praktilist väljaõpet. Pildid palgasõduritest levisid sotsiaalmeedias kulutulena. 

Vene palgasõdurite paigutamine Sudaani leiab aset ajal, mil riigis leiavad aset aastakümnete suurimad valitsusvastased meeleavaldused, mis ähvardavad 30 aastat võimul püsinud presidenti ja tema sõjaväelist diktatuuri. 

Samal ajal üritab Kreml arendada kaubandus-, julgeoleku- ja kaitsesidemeid Sahara-taguse Aafrikaga. Viimase kahe aasta jooksul on Venemaa viinud ellu tsiviiltuumaenergia projekte Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Nigeerias ja Sudaanis. Lisaks on Venemaa ettevõtted seotud 400 miljoni dollari suuruse plaatina kaevandamise projektiga Zimbabwes, hiiglasliku tuumajaama ehitamisega Egiptuses ja 220 miljoni dollari suuruse boksiidi-projektiga Guineas.

75-aastane president Bashir ilmub avalikkuse ette harva, ent eile rääkis ta riigi pealinnas valitsusmeelsete kogunemisel. Hoolimata eelmisel kuul alguse saanud valitsusvastastest meeleavaldustest ja eile Lääneriikide valitsuste poolt saadud peapesust oli ta kõne väljakutsuv.

Toetudes oma käimiskepile ja tsiteerides koraani kinnitas ta oma juubeldavatele toetajatele: «See kogunemine saadab sõnumi neile, kes arvavad, et Sudaanist saab riik nagu kõik teised, mis on hävitatud. Me peatame ükskõik kelle, kes üritab meile kuuluvat vara hävitada.»

Sudaanis on meeleavaldajaid rünnatud nii pisargaasi kui kumminuiadega.

FOTO: MOHAMED NURELDIN ABDALLAH / REUTERS / Scanpix

Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Norra ja Kanada diplomaadid tegid hiljuti ühisavalduse, milles väljendasid hirmu riigi poolt rahumeelsete meeleavaldajate vastu kasutatud vägivalla ja tapmiste pärast. Arvatakse, et alates meeleavalduste algusest 19. detsembril on hukkunud ligikaudu 40 inimest ja sajad inimesed, nende hulgas ajakirjanikud ja opositsiooniliidrid, on vahistatud.

Märulipolitsei kasutas eile Omdurmani linnas teed blokeerinud rahva vastu lahingumoona, pisargaasi ja kumminuiasid. Tegemist oli seni suurima valitsusvastase meeleavaldusega alates protestide puhkemisest eelmisel kuul. Arvatakse, et teisipäeval suri meeleavalduste raames kolm inimest, nende hulgas 16-aastane poiss.

Arvatakse, et Sudaani naaberriiki Kesk-Aafrika Vabariiki saadeti eelmisel aastal sadu Wagneri palgasõdureid, et sealseid vägesid aidata ja juulis tapeti seal kolm Vene ajakirjanikku, kes uurisid palgasõdurite tegevust.

USA rahandusministeerium lisas Wagneri 2017. aastal Venemaa sanktsioonide nimekirja, sest ettevõtet kahtlustatakse seotuses Ukraina konfliktiga. Lisaks arvatakse, et ettevõttel on ligikaudu 2500 võitlejat Süürias.

Sudaani president Omar al-Bashir ja Venemaa president Vladimir Putin 2017. aastal Sotšis. 

FOTO: MIKHAIL KLIMENTYEV / AP / SCANPIX

President Bashir on külastanud Venemaad kahel korral ja on lubanud aidata president Vladimir Putinil viia ellu oma ambitsioon suurendada mõjukust Aafrikas. Bashir, keda Rahvusvaheline kriminaalkohus süüdistab sõjakuritegudes, vajab isolatsiooni jäämise vältimiseks tugevaid liitlasi. Eelmisel kuul kohtus ta Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Kriitikud nimetasid seda genotsiidi tippkohtumiseks ja arvatakse, et see toimus Venemaa huvides. Nimelt korraldas lennu Hartumist Süüria pealinna Damaskusesse just Venemaa.

Kahtlustatakse, et nii nagu Assad, võib ka Sudaani liider pigem näha oma riiki langemas kodusõtta, kuivõrd loobuda võimust ja riskida Rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astumisega.

«Igaüks, kellel on olnud kokkupuuteid Bashiriga teab, et ta ei anna alla ilma korraliku võitluseta,» ütles anonüümseks jääda palunud analüütik. «Kui ta peab selle käigus hävitama oma riigi, siis nii ongi. Tal pole kusagile mujale minna, ega midagi kaotada.»

Bashir on jäänud võimule hoolimata USA kaubandusembargost, sõjakuritegude toimepaneku tõttu väljastatud vahistamismäärusest, Lõuna-Sudaani eraldumisest 2011. aastal ja riigi majanduse kokkuvarisemisest. Sudaani naela väärtus on langenud sel aastal dollari suhtes 85 protsenti ja inflatsioon on ligikaudu 70 protsenti, mis muudab elu Sudaani 40 miljoni elaniku jaoks pea võimatuks. 

Tagasi üles