Pildid ja video: sinised laigud hammastel viitavad, et 900 aastat tagasi elanud naine oli manuskriptide illustreerija
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. jaanuar 2019, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/11/11708011t1h9e42.jpg)
Briti Yorki ülikooli teadlased uurisid ligi üle 900 aasta tagasi elanud naise koljut ja hambaid, leides sellelt ultramariinsinist pigmenti.
See oli keskajal kallis ja haruldane värv, mida valmistati lasuriidist, mis on poolvääriskivi, teatab telegraph.co.uk.
/nginx/o/2019/01/11/11708009t1h265c.jpg)
Uurijate arvates sattus see värv 12. sajandil Põhja-Saksamaa Dalheimi kloostris elanud naise suhu põhjusel, et tegemist oli nunnaga, kes tegeles religioossete manuskriptide illustreerimisega.
/nginx/o/2019/01/11/11708010t1h626a.jpg)
«Ta niisutas enne tööle asumist pintsliotsa keelega ja sealt võis lasuriidil põhinev värv ta suhu sattuda,» selgitasid teadlased.
Kui varem arvati, et piiblitekstide ja käsikirjade illustreerimisega tegelesid vaid mungad, siis nüüdne uuring näitas, et seda tegid ka nunnad.
Leid näitab veel seda, et keskaja Euroopal oli kauvabahetus Aasiaga, sest lasuriiti saadi siis 5000 kilomeetri kauguselt tänapäeva Afganistani aladelt.
Uuringu kohaselt ladestusid lasuriidil põhineva värvi osad nunna hambakivisse ja säilisid selle tõttu.
/nginx/o/2019/01/11/11708015t1h5202.jpg)
Nunna säilmed leiti Frankfurdi lähedasest Dalheimi kloostri surnuaialt mõned aastad tagasi. Uurimine näitas, et see nunn suri millalgi 1100. aasta paiku, olles siis 45 – 60-aastane.
«Meie algseks eesmärgiks oli teha hammaste järgi kindlaks, mida see nunn sõi, kuid siis jäid meile silma, et hammastel on sinised laigud. Kuna sinist leidub taimeriigis vähe, siis arvasime, et tegemist võib olla mingi vääriskiviga,» teatas Yorki ülikooli arheoloog Anita Radini.
Lasuriit on olnud sajandeid hinnatud poolvääriskivi. Seda leidub Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni surimaskis ning renessansimeistrite Tiziani ja Perugino teostes.
«Kuna sellele naisele jäi värviosakesi hammastele üsna palju, siis pidi ta manuskriptide ja tekstide illustreerimisega tegelema aastaid. Tegemist on esimese korraga, mil lasuriidil põhinevat värvi leiti keskajal kloostris elanud inimese hammastelt,» selgitas Radini.
/nginx/o/2019/01/11/11708011t1h9e42.jpg)
Keskajal kasutati ultramariinsinist, mida toodeti lasuriidist, väga hinnaliste käsikirjade ja tekstide illustreerimisel. Nende puhul kasutati ka kulda ja hõbedat.
«Ultramariinsinist, kulda ja hõbedat tohtisid kasutada vaid väga kogenud ja usaldusväärsed illustreerijad. See Saksa kloostris elanud nunn oli arvatavalt hinnatud illustreerija,» sõnas selles uurimisprojektis osalenud USA Ohio ülikooli ajaloolane Alison Beach.
Ta lisas, et enamik manuskriptide loojatest olid mungad, kuid nii nüüdne uuring kui mõned keskajast pärit tekstid kinnitavad, et leidus ka nunni, kes seda tegid.
USA Harvardi ülikooli ajaloolane Michael McCormick lisas, et 11. sajandi Euroopas oli lasuriidi järele suur nõudmine ning kaupmehed olid valmis reisima tuhandeid kilomeeterid, et seda tuua ja selle arvelt rikastuda.
Lasuriit (Lapis lazuli) on väävlisisaldusega naatrium-alumiiniumsilikaat. On erksinine läbipaistmatu kivi, milles võib esineda valgeid kaltsiidijooni või kuldseid püriiditäppe.
/nginx/o/2019/01/11/11708016t1h12b9.jpg)