Florida vabastas neli mustanahalist meest 70 aasta tagusest vägistamissüüdistusest

Walter Irvin, Samuel Shepherd ja Charles Greenlee mõisteti süüdi vägistamises, mida nad toime ei pannud. Neljas seksuaalrünnakus süüdistatu Ernest Thomas tapeti omakohtu käigus. Nüüdseks on selge, et tegu oli rassilistel motiividel kallutatud protesessiga. Foto: AP/Scanpix

Florida kuberner Ron DeSantis tunnistas eile postuumselt õigeks neli mustanahalist meest, keda ligi 70 aastat tagasi süüdistati alusetult 17-aastase valge tüdruku vägistamises.

Charles Greenleed, Walter Irvinit, Samuel Shepherdi ja Ernest Thomast süüdistati 1949. aastal Norma Padgett seksuaalses ründamises Grovelandis Floridas. Noormehi hakati avalikkuses nimetama Grovelandi nelikuks.

Juba uurimise algusest saadik oli kahtlusi Padgetti tunnistuse õigsuse osas, kuid rassilise segregatsiooni ajastul mõistis vandekohus mehed ilma tõenditeta kuriteos süüdi.

«70 aasta kestel kirjutati nende nelja mehe elulukku ebaõiglaselt kuriteod, mida nad ei sooritanud. Nagu ma olen ennegi öelnud: mis siis et tegu on pika ajaga oodata, pole kunagi liiga hilja käituda õigesti,» lausus kuberner DeSantis meeste süütuks kuulutamise puhul tehtud avalduses. «Ma usun, et seaduste ülimuslikkus on ühiskonna salajane sidusaine. Kui seda moonutatakse, kannatame me kõik. Grovelandi neliku jaoks oli tõde maetud. Kurjategijad tähistasid. Aga õiglus on hüüdnud valjult sellest päevast alates.»

Toona 17-aastane Padgett väitis, et 16. juulil 1949 läks ta auto Grovelandis katki. Naise sõnul peatusid tema juures neli meest ja vägistasid ta.

Mehed vahistati ning kolme neist piinati nii kaua, kuni politsei suutis neist kahelt välja presside ülestunnistuse.

Thomas, kellel õnnestus vahi alt põgeneda, tapeti järgnenud inimjahi käigus, millest võttis osa tuhatkond inimest – noormees leiti magamast puu alt ning tema pihta tulistati 400 lasku.

Samal ajal rüüstas valgete jõuk mitme päeva kestel mustanahaliste linnaosa, põletades maju ning tulistades inimeste elamistesse.

Kohtuprotsessil mõistis kolm meest süüdi vaid valgenahalistest koosnev vandekohus. Noormeeste kasuks kõnelenud tõendid, näiteks arsti hinnangut, et neiut ilmselt üldse ei vägistatud, ei võtnud kohus arvesse.

Greenleele mõisteti eluaegne vanglakaristus ning Shepherdile ja Irvinile määrati surmanuhtlus.

Thurgood Marshall, kellest hiljem sai esimene mustanahaline kohtunik USA ülemkohtus, esitas Irvini ja Shepherdi nimel apellatsiooni ja võitis lõpuks õiguse uuele kohtupidamisele.

Kui mehi aga transporditi vanglast uuele protsessile, tulistas šerif Willis McCall neid, väites, et tegutses enesekaitseks. Shepherd suri sündmuskohal, Irvin jäi ellu teeseldes surnut.

Šerif Willis McCall 1951. aastal, kui ta tulistas vanglatranspordi ajal käreraudus Walter Irvinit ja Samuel Shepherdi, tappes neist viimase. Foto: AP/Scanpix

Irvin mõisteti ka uuel protsessil süüdi ning talle määrati surmanuhtlus, mis siis et endine FBI agent tunnistas, et süüdistajad olid võltsinud tõendeid mehe vastu. Hiljem muudeti ta karistus eluaegseks vangistuseks.

Irvin vabanes pärast armuandmist vanglast 1968. aastal ning aasta hiljem leiti ta surnuna oma autost.

Greenlee sai armu ja vabanes vanglast 1960. aastal ning suri 2012. aastal.