Andri Arula: Poliitkultuur teeb vähikäiku

Poliitkultuur Eestis jätab soovida paremat. Foto: Erik Prozes

Teise maailmasõja lõppedes loodeti Euroopas, et see kümneid miljoneid inimelusid nõudnud aadrilaskmine jääb Vanas Maa­ilmas viimaseks. Uue sõja takistamiseks võeti ette palju. Loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati Euroopa Liit, NATO – ikka selleks, et relvatärina asemel saaksid inimesed isekeskis jutud sirgeks rääkida ja heidutuspoliitika takistaks suurtel väiksematele natti karata. Eestigi on eelloetletud organisatsioonide liige ja kõik peaks justkui jonksus olema. Õnnetuseks nii ei ole. Vähemalt riigi sees. ­Meediast kostab pidevat tulistamist, ­provokatsioone, sõimu ja ähvardamist.

Seik, et Indrek Tarand Toompeal “ajaloolise jalahoobi” tagumikku sai, on taunitav. Samal ajal on taunitav võõrale kihutuskoos­olekule esinema kippumine. Igatahes said ­mõlemad seda, mida soovisid.

Meid on niigi napilt, et isekeskis pöördumatult tülli minna.
Andri Arula, ettevõtja (Reformierakond)