Eesti rahvaarv kasvas negatiivsele iibele vaatamata 4700 inimese võrra (1)
16. jaanuar 2019, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820 ehk 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal.
Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 6090 võrra.
2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud.
Statistikaamet märkis, et andmed pole päris täpsed. «Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele,» teatas amet.
Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid.
Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.
Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2018. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.
Negatiivne iive
Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4 protsenti, märkis statistikaamet.
Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, keda on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.
Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.
Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi.
Statistikaameti hinnangul on see aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem.
2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200-15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.
Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega.
