Leppeta Brexit turistidele viisasid kaasa ei too, kuid võib tuua üllatusi mobiiliarvetel

Brexiti kõnelused.

FOTO: Tim Ireland / imago/Xinhua

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul Suurbritannia lepinguta lahkumine Euroopa Liidust (EL) ei too turistidele kaasa viisanõuet, küll aga muutuvad paljud muud õiguslikud asjaolud ELi ja Suurbritannia suhtluses.

Leppeta Brexiti korral nendele Briti kodanikele, kes tulevad pärast 29. märtsi Eestisse, laienevad kohustused, mis on sätestatud kõigi kolmandate riikide kodanike suhtes. See tähendab, et pikaajalise riiki tuleku korral võivad nad Eestis viibida kolm kuud viisavabalt ja peavad seejärel taotlema juba elamisluba, selgitas Reinsalu.

ELi kodanikel, kes elavad Suurbritannias, tuleb taotleda uuesti Briti alalise elaniku staatust ja see kohustus laieneb ka nende pereliikmetele. Kui Eesti kodanik läheb pärast 29. märtsi Suurbritanniasse ja soovib seal pikemalt viibida, peab ta samuti täiesti uute migratsioonireeglite järgi taotlema alalise elaniku staatust.

Reinsalu sõnul on Suurbritannia deklareerinud, et Briti kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele nad viisanõudeid ei kehtesta, samuti pole viisat vaja turistina reisijatel.

Kui pärast 29. märtsi tahetakse sõita autoga Suurbritanniasse, on vaja leppeta Brexiti korral võtta rahvusvaheline roheline kaart. Sama on ka siis, kui keegi tuleb Suurbritannia registris oleva autoga Eestisse.

«Telefoniga lobisejad peaksid olema ettevaatlikud, kuna võivad tekkida täiendavad rändlustasud ja võivad tulla suured sidearved,» ütles Reinsalu. 

Leppeta Brexiti korral turistina Suurbritanniasse minnes Euroopa ravikindlustuskaart enam ei kehti ning Reinsalu sõnul on mõistlik kaaluda erakindlustuse võtmist terviseriskide maandamiseks. 

Veebist ostmisel hakatakse kõiki ebakõlasid lahendama Briti kohtutes ning kõik ELi sisemise kauplemise lepped saavad läbi. 

Kogu kaupade vaba liikumine 29. märtsil lõpeb ning kaupade puhul hakkavad kehtima kõik ELi tollirežiimid.

Valitsus sai raporti valmistumisest brittide leppeta lahkumiseks EList

Välisminister Sven Mikser andis täna valitsusele ülevaate ettevalmistustest juhuks, kui Ühendkuningriik peaks lahkuma Euroopa Liidust leppeta.

«Praeguses ummikseisus peame olema valmis ka Ühendkuningriigi leppeta lahkumiseks, mis tähendab olukorda, kus Ühendkuningriigis ei kehti enam Euroopa Liidu õigus ning suhteid hakkavad reguleerima kolmandate riikide seadusesätted,» ütles välisminister Mikser valitsuse kabinetiistungil.

Ühendkuningriigi parlamendi selle nädala otsus mitte toetada Euroopa Liiduga läbi räägitud kokkulepet suurendas märgatavalt leppeta lahkumise tõenäosust ning Euroopa Liit mõtleb üha enam, kuidas selliseks stsenaariumiks valmistuda.

Mikseri sõnul tehakse kriitilistes valdkondades nagu kodaniku õigused, reisimine, finantsteenused, transport ning toll ettevalmistusi koos teiste liikmesriikidega Euroopa Komisjoni koordineerimisel, kes on valmis vajadusel tegema ettepanekuid täiendavateks sammudeks. «Edasi järgneb eelnõude menetlus eesmärgiga need 30. märtsiks 2019 vastu võtta,» edastas välisministeeriumi pressiesindaja Mikseri sõnu.

Siiski on vaja ka Eesti õigusakte leppeta lahkumise korral muuta, eeskätt kodanike õiguste valdkonnas. Näiteks vajavad lepinguta lahkumisel muutmist ELi kodaniku seadus, aga ka välismaalaste seadus ja turismiseadus. Lisaks seaduste muudatustele on ministeeriumidel vaja teha ettevalmistusi võimalike tõrgetega toimetulekuks, eeskätt kodanike, transpordi, tollikontrolli valdkondades. Esmase informatsiooni saavad kodanikud ja ettevõtjad välisministeeriumi ning maksu-ja tolliameti kodulehtedelt, lisas Mikser.

Rääkides mõjust Eesti majandusele seoses Ühendkuningriigi lahkumisega, nentis välisminister, et majanduslik mõju on suhteliselt väike ning avaldub peamiselt väliskaubanduse kaudu. Küll mõjutab Brexit neid ettevõtjaid, kes on Briti turuga lähemalt seotud – on oluline, et ettevõtjad viiksid end kurssi tulevaste muutustega ja teeksid vajalikke ettevalmistusi, lisas ta.

Mikseri ja peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe parim kompromiss, mis tagaks Ühendkuningriigi korrapärase lahkumise Euroopa Liidust. Selles on kaitstud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi, sealhulgas Eesti huvid ning uuteks läbirääkimisteks leppe teksti üle Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ruumi enam ei ole.

«Ootame Ühendkuningriigilt nüüd ettepanekuid nende EList lahkumisega edasi liikumiseks. Järgmised sammud on peaminister Theresa May otsustada. Kindlasti on meie eelistus, et lahkumine tugineks läbiräägitud lepingule. Seni jätkame Euroopa Komisjoni juhtimisel ettevalmistustega ka juhuks, kui lahkumine peaks toimuma leppeta. Meie huvi on kaitsta oma kodanike ja ettevõtete huve ning peame oluliseks võimalikult sujuvat üleminekut,» lausus peaminister Ratas pressiteate vahendusel.

Tagasi üles