Kalev Stoicescu: olukord Süürias ei ole vägede väljaviimiseks kaugeltki soodne

Ühendriikide sõdur soomukis Manbiji linna lähistel. Foto: Hussein Malla/AP/Scanpix

Lähis-Ida seisab väga suurte muutuste lävel, mis võivad läänemaailma mõjujõudu märgatavalt kahandada ning Euroopa piire ja poliitilist ühtsust veel enam survestada, kirjutab välisekspert ja Eesti 200 liige Kalev Stoicescu. 

President Trumpil ei olnud toetajaid Valges Majas ja USA administratsioonis, kui ta eelmise aasta aprilli alguses teatas, et toob peatselt USA väed Süüriast koju. Niivõrd äkilise ja läbimõtlematu otsuse vastu seisis ka kaitseminister erukindral James Mattis, kellest Trump vabanes käesoleva aasta alguses. Mattis otsustas lahkuda, sest ta jäi üksi, kui Trump tuli tagasi oma Süüria-otsuse juurde. Endine kaitseminister oli viimane mohikaanlane, kes oli võimeline presidendi taolistele impulsiivsetele rumalustele vastu seista. Tundus, et Trumpi ja tema otsuse vahel ei seisa enam keegi, sest välisminister Mike Pompeo ja rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton nähtavasti ei näita üles valmidust presidendile tõtt otse näkku öelda. Lisaks on nii keeruliste asjade selgitamine Trumpile ühe säutsu pikkuse teksti abil ministrite jaoks üle jõu käiv ülesanne. USA president on näidanud kahe aasta jooksul veenvalt, et Valge Maja ja riigi administratsioon (valitsus) on muutunud «Balti jaamaks», kus inimesed muudkui käivad sisse ja välja, kuigi tegemist pole reisijatega, vaid poliitikute ja riigi kõrgeimate ametnikega. Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kellest aprilli alguses oli palju abi, oli eelmise aasta lõpus Trumpi jaoks out.

Trumpi Süüria-säutsude ja Mattise lahkumisega seoses käis kohe peast läbi mõte, et ainus päästerõngas saab olla Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Iisrael ei lepi Iraani (ja Hezbollahi) sõjalise kohalolekuga oma ukse taga, Golani kõrgendikust kiviviske (lähimaaraketi laske-) kaugusel. Juudiriik on Venemaa presidendi Putini vaikival nõusolekul järjest rünnanud ja hävitanud Iraani positsioone Süürias, kuid USA väljatõmbumine Ida- ja Põhja-Süüriast (ja Iraagist) võib Iraanile avada maasilla Liibanonini välja. Siis puhkeb Iisraeli ja Iraani vahel kindlasti sõda. Pompeo ja Bolton kohtusid korduvalt Netanyahuga ning Trump tundus seejärel tagasi tõmbuvat. Vägede väljaviimisega polnud enam nii kiire ning USA seadis tingimuseks Süüria kurdide turvalisuse tagamine Türgi poolt. Trump pakkus välja, et Türgi peaks hakkama võimalikult varsti USA senist rolli täitma, eeskätt oma piirialade läheduses.

Trumpi algne viha seoses tema Süüria-otsusega tuleneb presidendi arvamuste ja välja kuulutatud «faktide» kiirest kummutamisest. Ta teatas, et ISIS on purustatud ja USA missioon on täidetud, kuid Islamiriigi fanaatikud, kellest 30 000 on veel võitlusvõimelised, andsid kohe endast märku, korraldades Ida-Süürias veriseid lahinguid. Lisaks võis Trump uskuda, et ükski temale korda minev liitlane – eriti need, keda ta oma esimesel välisvisiidil külastas, Iisrael ja Saudi Araabia – ei hakka vastu vaidlema. See tundub kehtivat ainult Saudi Araabia kroonprintsi Mohhamed bin Salmani puhul, kellele Trump andestas nafta ja relvamüügi nimel Khashoggi «lahustamist».