Saksamaa deporteeris teistesse ELi riikidesse rekordarvu põgenikke (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa deporteeris möödunud aastal teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse rekordarvu asüülitaotlejaid, peamine sihtriik oli Itaalia.
Põgenike väljasaatmise aluseks on Euroopa Liidu (EL) Dublini kolmas määrus, mille kohaselt tuleb asüülitaotlus läbi vaadata ja inimese edasine saatus otsustada riigil, kuhu põgenik esimesena saabus.
2018. aastal saadeti selle reegli alusel Saksmaalt teistesse ELi liikmesriikidesse rekordarv asüülitaotlejaid, kirjutati siseministeeriumi raportis. Nimelt saadeti ajavahemikus mullu jaanuarist novembri lõpuni Saksamaalt välja 8658 asüülitaotlejat. 2017. aastal oli see arv 7102.
Seega tõusis Saksamaalt teistesse ELi liikmesriikidesse väljasaadetud asüülitaotlejate hulk 15,1 protsendilt 2017. aastal 24,5 protsendini 2018. aastal.
Saksamaa päevalehe Süddeutsche Zeitung andmetel esitas riik teistele ELi liikmesriikidele eelmise aasta esimese 11 kuu jooksul 51 558 palvet asüülitaotlejate tagasivõtmiseks, positiivne vastus saadi 35 375 juhul.
Kõige enam asüülitaotlejaid, ligikaudu iga kolmas, saadeti tagasi Itaaliasse. Ungarisse ei saadetud tagasi mitte ühtegi ja Kreeka võttis vastu vaid viis põgenikku. Seejuures oli Kreeka riik, mis lükkas tagasi kõige suurema hulga Saksamaa tehtud palvetest.
Saksamaa siseministeerium märkis, et Ateena keeldumine asüülitaotlejate tagasivõtmisest oli enamasti põhjendamatu.
Asüülitaotlejate väljasaatmine tekitab migrantide hulgas palju pahameelt. 2017. aastal avaldasid Kreeka pealinnas meelt sajad asüülitaotlejad, kes nõudsid taasühendamist oma Saksamaale jäänud lähedastega.