Video: Venezuela meeleavaldustel tapeti 13 inimest

Kuula artiklit

Venezuela presidendi Nicolas Maduro vastastel meeleavaldustel on kahe viimase päevaga tapetud 13 inimest, kellest enamik on surma saanud kuulide läbi, teatas Caracases baseeruv Venezuela Sotsiaalkonflikti Vaatluskeskus.

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu. 

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, tõi mässajate avaldatud video, milles kutsuti rahvast üles nende toetuseks tänavatele tulema, riigi pealinnas Caracases ja selle ümbruses kaasa 30 väiksemat meeleavaldust, vahendas Social Conflict Observatory. 

Varem oli Venezuela opositsiooni domineeritud parlament teatanud suurmeeleavalduse korraldamisest 23. jaanuaril. Eile aset leidnud meeleavaldusel kuulutas parlamendi spiiker Juan Guaidó end presidendi kohusetäitjaks ja ütles, et Maduro diktatuur tuleb kukutada.

Ameerika Ühendriigid, Kanada ja mitmed Lõuna-Ameerika riigid avaldasid eile opositsiooniliidrile ja rahvusassamblee esimehele Guaidóle toetust. Ühendriikide riigipea Donald Trump nimetas Venezuela sotsialistist presidenti Madurot «mittelegitiimseks». 

Toetuse avaldamine vallandas pahameele, mistõttu ähvardas Venezuela president katkestada diplomaatilised suhted Ühendriikidega. 

Täna ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et toetab samuti Venezuela presidendina opositsionääri Juan Guaidót ja demokraatia taastamist pärast Nicolás Maduro ebaseaduslikku presidendiks valimist mais.

Kuuba, Mehhiko ja Venemaa aga on avaldanud toetust riigi praegusele presidendile Madurole. «Me tunnistame võimuesindajaid, kes on valitud Venezuela põhiseadust järgides,» ütles Mehhiko presidendi Andres Manuel Lopez Obrador eestkõneleja Jesus Ramirez.

Moskva muretseb, et Venezuelas toimuv võib avaldada mõju kahe riigi relvastuskoostööle. 

«Loomulikult avaldab. Meie ammuse liitlase ebakindel olukord vähendab võimalusi, ebakindlust süvendavad mõjud avalduvad kõikides valdkondades, eelkõige majanduselus, sellest tulenevalt vähenevad rahalised võimalused,» ütles kaitsekomisjoni esimees Vladimir Šamanov vastuseks Interfaxi küsimusele.

Euroopa Liit (EL) tegi eile õhtul avalduse, milles nõudis Venezuela opositsiooniliidrite ohutuse tagamist ning kutsus üles vabade ja ausate valimiste korraldamisele riigis.

«Venezuela rahva tahet ei tohi eirata. Tuleb tagada rahvusassamblee liikmete, kelle seas ka esimees Juan Guaidó, kodanikuõigused, vabadus ja turvalisus,» ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk avaldas eile lootust, et Euroopa toetab ühtsena Venezuela demokraatlikke jõude. «Vastupidiselt Nicolás Madurole on rahvusassambleel ja Juan Guaidól Venezuela kodanikelt demokraatlik mandaat,» kirjutas Tusk sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Teisipäeval alanud meeleavalduste näol on tegemist esimese suurema tänavaliikumisega pärast 2017. aasta aprillis ja juulis aset leidnud rahutusi, mille mahasurumisel hukkus 125 inimest. 

Venezuelas on rängim majanduskriis selle uuemas ajaloos ning riik on neljandat aastat järjest languses. Nappus on toidust ja ravimitest ning inflatsioon küünib sel aastal prognooside kohaselt ulmelise 10 miljoni protsendini.

Tagasi üles