Brexiti eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

Brexit. Foto: CLODAGH KILCOYNE / REUTERS

Täna läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit. Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. 

Kuigi väljaastumislepingut ei ole praegu veel allkirjastatud, on vajalik eelnõu menetlemine, sest Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. a ja selle tõttu muutuvad kõik Ühendkuningriigi kodanikud kolmanda riigi kodanikeks, kaotades senised Euroopa Liidu kodaniku õigused. See tähendaks, et brittidel puuduks päevapealt igasugune õigus Eestis viibida. 

«Sõltumata Ühendkuningriigi väljaastumise leppe sõlmimise ebamäärasusest on eelnõu menetlemine ja vastuvõtmine oluline, et anda Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele õiguskindlust,» lisas siseminister Katri Raik täna riigikogus eelnõud tutvustades. 

Nii plaanitakse valitsuse ettepanekul teha kolm olulist muudatust: sätestada Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laienemine ka nendele Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus ning Ühendkuningriidi kodanike praegustele ja tulevastele pereliikmetele. 

Lisaks tahetakse tagada Ühendkuningriigi kodanikele väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks ning arvata nad välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt. 

Siseministri sõnul lähtutakse eelnõus asjaolust, et riikide vahel rakendatakse kokku lepitud nn üleminekuaega. «Samasugune arusaam on ka Ühendkuningriigis, kus on tehtud ettevalmistusi, et tagada juba seal elavatele Eesti kodanikele sedalaadi üleminekuaeg,» selgitas Raik. Üleminekuperiood kestaks kuni 31. märtsini 2021. 

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse ning peaksid taotlema Eesti elamisluba. 

Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 Ühendkuningiriigi kodanikku, neist alalist elamisõigust omas 337 inimest. 

«Ma saan aru, et enamus Euroopa Liidu liikmesriike käitub nii nagu meie – ei tekita täiendavaid menetlusi, vaid annavad siis ID-kaardi asemel, ütleme, suhteliselt automaatselt elamisloakaardi ja ei tekita sinna pikki ja keerulisi protsesse,» selgitas Raik. 

Dokumentide väljavahetamisega seotud infotehnoloogiakuludeks tasutakse siseministeeriumi eelarvest 144 000 eurot.

KAKS KÜSIMUST

Kas Eestis olevatele Ühendkuningriigi teadlastele ja tudengitele on erisusi? 

«Praegu me oleme üleminekuajana planeerinud kahte aastat, kui Ühendkuningriik lahkub lepinguta, siis ühte aastat. Ning kindlasti on see piisav aeg, et praegused ID-kaardid vajadusel vahetada siis elamisloakaartide vastu,» ütles siseminister Katri Raik riigikogus Vabaerakonna fraktsiooni saadikule Krista Arule vastates. 

«Meie hakkame suhtuma brittidesse kui välismaalastesse ja nende seaduste järgi käima, aga huvitav, kuidas nemad meisse hakkavad suhtuma.» Nii küsis konservatiiv Raivo Põldaru siseministrilt. 

«Me hakkame suhtume Ühendkuningriigi kodanikesse tulevikus nagu Ameerika kodanikesse ja Jaapani kodanikesse. Nemad meie parema teadmise järgi hakkavad meisse suhtuma samal viisil, nagu meie suhtume nendesse. Nii et need õigused, mis me tagame nende kodanikele, tagatakse ka meie inimestele, kes täna elavad Ühendkuningriigis.»