Tallinn asub toetama perevägivalla eest pagenute üürikulusid

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tallinn käivitab veebruaris projekti, millega asutakse toetama korteri üürimise kulusid nendele inimestele, kes on perevägivalla tõttu olnud sunnitud oma kodust lahkuma.

«Pakume linna poolt pilootprojekti raames sellist võimalust, et inimene saaks üüriturult rentida endale korteri ja linn tasub esmased kulud, mis on ühe kuu üür ja tagatisraha,» rääkis abilinnapea Tõnis Mölder.

Tema sõnul on peamine takistus perevägivalla tõttu turvakodusse asunud inimestel uue elu alustamisel endale oma elamispinna leidmine. «Kui nad on turvakodust teenuse kätte saanud ja tunnevad, et nad on valmis iseseisvale elule asuma, siis peamine takistus, mis neid täna puudutab, on see, et nad ei suuda vabalt üüriturult endale iseseisvalt korterit rentida, sest pahatihti kogu pere vara on jäänud vägivallatseja valdusesse ja kohtuvaidlused võivad kesta pikka aega,» selgitas Mölder.

Abilinnapea sõnul peaks kava käivituma veebruaris ning tänavuseks aastaks on selleks linnaeelarvesse kavandatud 64 000 eurot.

«Kuna riik, mis peaks selle teenuse tagama, ei suuda praegu Tallinnas seda piisavalt pakkuda, siis seetõttu peabki kohalik omavalitsus appi tulema,» tõdes Mölder.

Lisaks kaalub Tallinn üksuse moodustamist, mis asub perevägivalla tagajärgede leevendamist ja info liikumist võimalikult operatiivselt koordineerima erinevate asutuste vahel, kuna sellega on seotud sotsiaal- ja tervishoiuamet, perearstikeskused, haridusamet, munitsipaalpolitsei, politsei- ja piirivalveamet ning turvakodud.

Möldri sõnul kavatseb linn panustada rohkem ka lähishtevägivalla leevendamise meetmete tutvustamisse vene keeles, viidates Tallinna tellimusel korraldatud uuringu tulemustele.

«Uuringust tuli välja, et teenuse kättesaadavus muukeelsele elanikkonnale on täna raskendatud või keeruline. Kahtlemata linn peab tegema olulist teavitustööd, et kogu kogukond oskaks seda teemat märgata, vajadusel jagada ka kakskeelseid infomaterjale, kuhu pöörduda, kui inimene on sattunud lähisuhtevägivalla ohvriks,» märkis ta.

Tallinnas valmis lähisuhtevägivalla ennetuse ja varase sekkumise kavand, mis esitatakse peatsel linnavalitsusele kinnitamiseks.

Politsei saab Tallinnas iga päev umbes 15 teadet perevägivallast ning neist viiel juhul algatatakse kriminaalmenetlus.

«Saame ööpäevas keskmiselt 13-15 teadet selle kohta, et keegi on saanud kannatada lähisuhtevägivalla tõttu. Umbes viiel juhul alustame ka kriminaalmenetlust, kuna on väga konkreetselt tuvastatud süütegu - et on olnud konkreetne vägivald, et meil on kannatanu, ohver ja vägivallatseja,» rääkis Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani.

Aastas on Tallinnas umbes 1500 lähisuhtevägivallaga seotud kuritegu, teateid perevägivallast laekub aasta jooksul politseile umbes 5000.

«Eelmisel aastal oli Tallinnas iga seitsmes kuritegu seotud lähisuhtevägivallaga,» märkis Jaani. «Linnaosade lõikes joonistub eraldi välja Lasnamäe - kõigist juhtumitest 40 protsenti tuleb sellest linnaosast. Seetõttu peame seda oma tegevuses prioriteetseks linnaosaks,» rääkis Põhja prefekt.

Kuni pooltel perevägivallajuhtudel on sellega seotud ka lapsed - nad on kas vägivalda pealt näinud või harvematel juhtudel on vägivald tabanud ka neid endid, ütles Jaani.

Tallinna linnavalitsuse reedel korraldatud briifingul edastatud andmete kohaselt oli eelmise aasta detsembri keskpaigaks politsei- ja piirivalveametile perevägivallast kogu Eestis teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles