/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2018/11/01/11542579t1hc797.jpg)
Eesti valitsusasutustel ei ole nimekirju ebasoovitavatest meediakanalitest või ajakirjanikest, kuid neil on õigus mitte käsitleda meediaväljaannetena head ajakirjandustava eiravaid toimetusi, Venemaa propagandakanali Sputnik Eesti peatoimetaja süüdistas Eesti valitsust seetõttu tsensuuris.
«Eesti ametlikud võimud ongi tsensorid,» kinnitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cheryseva ETV+ saates «Kes keda». Tema sõnul on ametiisikud ise tunnistanud, et neil on keelatud Sputnikuga suhelda ning sageli ei saa Sputniku töötajad ligipääsuluba erinevatele sündmustele. «Kaitsepolitsei soovitab ametiisikutel Sputnikuga mitte suhelda. See on ju tsensuur,» väitis Cheryseva.
Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver ütles Postimehele, et valitsusasutused jätavad endale õiguse mitte käsitleda meediaväljaannetena neid kanaleid, mille toimetused ei ole sõltumatud ega järgi head ajakirjandustava. Tema sõnul kuuluvad selliste kanalite hulka näiteks Rossiya Segodnya kontsern, kuhu kuuluvad ka Sputnik ja RIA Novosti.
«Me ei paku pseudokanalitele materjali ja lugude tootmise võimalust. Püüame ise mitte kaasa aidata nende kanalite külastatavuse suurenemisele ja levikule ning oleme selgelt vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja propaganda edendamisele,» rääkis Seaver. «Iga arvamust või selle väljendamise foorumit ei saa tingimata käsitleda ajakirjandusena. Teise riigi ja rahva vastaseks mõjutustegevuseks juhiseid saavad toimetused ei ole sõltumatud. Tegemist ei ole vaba ajakirjandusega. Praktika on kinnitanud, et need kanalid ei järgi head ajakirjandustava ja infot avaldatakse kas poolikult või tendentslikult. Nimetagem neid kanaleid pseudomeediaks või vaenulikuks propagandaks,» lisas Seaver.
Tema sõnul on väärinfo ja propagandaga seotud ohte mõistnud enamik demokraatlikke riike ning neid ühendavaid institutsioone. Ta tõi näitena, et Euroopa Parlament nimetas Sputnikut 2016. aasta 23. novembri resolutsioonis «pseudouudisteagentuuriks». Seaver kinnitas, et meediavabadus on valitsuse jaoks oluline väärtus ning ametiasutused teevad igakülgset koostööd nende väljaannete ja ajakirjanikega, sealhulgas Venemaalt, kes lähtuvad oma töös vaba ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest.
Valitsuskommunikatsiooni käsiraamat ütleb, et propagandakanalitele ei tule tagada akrediteeringut ja seda põhimõtet tuleb järgida ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste ürituste pressikeskuste töö korraldamisel. «Nii nagu väärinfot levitavaid vaenulikke pseudokanaleid ei käsita Eesti riigiasutused ajakirjandusena, ei laiene ajakirjaniku privileegid ka nende kanalite töötajatele. Me ei paku pseudokanalitele materjali ja lugude tootmise võimalust. Püüame ise mitte kaasa aidata nende kanalite külastatavuse suurenemisele ja levikule,» seisab käsiraamatus.