Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künka, kus puhkavad nii Paul Keres, Lydia Koidula kui president Lennart Meri, jalamile tuleb eraldi matmisala riigikogu saadikutele ja Eesti taasiseseisvumise välja kuulutanud ülemnõukogu liikmetele.
Riigikogulaste rahupaik tuleb kuulsuste haudade jalamile
29. november 2011, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem taotleti uusi matmisalasid 1992. kuni 1994. aastani, seejärel küsis Arstide Liit ja Memento, siis tuli pikk-pikk paus, kuni nüüd esitas taotluse riigikogu,» rääkis Tallinna Kalmistute juhataja asetäitja Olav Kirsel.
Riigikogul oli Metsakalmistul võimalik valida mitme ala vahel, kuid parlamendi valik langes vahetult kalmistu väravate lähedal asuvale nõlvale. Miks just see koht valiti, riigikogu selgitada ei tahtnud. Parlamendi matmisalal on ruumi 50 urni- ja 50 kirstumatusele.
Saadikute matmispaiga vahetus läheduses asuvad näiteks maletaja Paul Kerese, maadleja Johannes Kotkase, luuletaja Lydia Koidula, president Lennart Meri, kirjanik ja riigimees Johannes Semperi kalmud. Ligi paarkümmend aastat kalmistul töötanud Kirseli teada on riigikogule eraldatud ala olnud seni olnud reserveeritud riigitegelaste matmiseks.
«Kui kiiresti matma hakatakse, sõltub projektist, mille maastikuarhitekt teeb,» rääkis Kirsel. Ta lisas, et matmisala omaniku otsustada on see, keda sinna edaspidi matma hakatakse.
Kuigi ühes kuus toimub Metsakalmistul ligi 30 matust, siis kuulsuste künkale maetakse väga harva. «See on haruldane juhus, kui siia maetakse. Minu mäletamist mööda on vaid Merid (president Lennart Meri ja tema vend, riigikontrolör Hindrek Meri – toim) siia maetud,» rääkis enam kui paarkümmend aastat Metsakalmistul töötanud Kirsel. Teised kalmud kuulsuste künkal pärinevad ENSV ajast.
Metsakalmistu loodigi Kirseli sõnul kui n-ö esinduskalmistu ning esimesena maeti siia 1933. aasta 31. detsembril kirjanik Eduard Vilde. Kuigi tegemist on n-ö tuntud isikute rahupaigaga, on ka seal Kirseli sõnul hooldamata hauaplatse. «Maailm on lahti ja noored on võõrsile läinud, sellist massilist kalmistul käimist enam ei ole,» tõdes Kirsel.
Riigikogu ei soovinud saadikute matmispaiga teemal kommentaare jagada, kuna selle kasutamisega seonduvad küsimused on praegu alles arutamisel.
Tallinna keskkonnaametist öeldi Postimehele, et mitme matmiskohaga matmisala reserveerimist saavad taotleda erandkorras juriidilised isikud – kutse - või loomeliidud, kelle tegevusalasse kuulub Eesti avalikus elus silmapaistnud isikute kultuuripärandi säilitamine. Riigikogu on seni olnud ainus, kes vastava taotluse on esitanud.
«Taotlusi on esitanud senised kasutajad sooviga neile varasemast ajast kasutada antud maa-ala laiendada, sest olemasolev ala on täis maetud. Need taotlused on ka rahuldatud,» sõnas Kristina Zotejeva Tallinna keskkonnaametist.