Pakri tööstuspark noolib Vesterbacka abiga hiinlaste raha
30. jaanuar 2019, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo sõnul eelistab ta ettevõtte laienemist Eesti kapitali toel, kuid Paldiskis oleks teostatav ka Hiina-Eesti tööstuspargi idee. Selleks on projekti kaasatud Helsingi tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka, kes on harjunud hiinlastelt raha küsima.
Soome ettevõtja Peter Vesterbacka kinnitas möödunud nädala sTARTUp Day raames, et investoreid nende tegevuskohast sõltuvalt diskrimineerida ei saa – raha võetakse vastu isegi ameeriklastelt ja mehhiklastelt.
Laansoo sõnul on ta Pakri Teadus- ja Tööstuspargi arendamisel kohanud eestlaslikku vastasseisu. «Esimesel neljal tegevusaastal räägiti meile sellest, kuidas tuulikuid ei saa tööstuspargi kõrvale püstitada. Sealt edasi püüti meile selgeks teha, et tuulikuparki saab tööstuspargi kõrvale ehitada küll, kuid mitte Pakris, sest meie tööstuspark on selleks liiga väike. Nüüd viimasel neljal aastal tullakse juba jutuga, et kus te oma projektiga olete ja aega raiskate,» rääkis ta.
Aastaks 2020 soovib Pakri tööstuspark saada Põhja-Euroopa juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks ja suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Targa tööstuslinnaku arenguks kaasatakse raha Fundwise platvormi kaudu, visiooni täitmise eelarve on suurusjärgus 4 miljonit eurot.
Peter Vesterbacka sõnul on rahastamine igasuguse projekti juures suurim väljakutse. «Mina räägin alati investoritega üle maailma – hiinlastega, India investoritega. Me ei diskrimineeri investoreid selle järgi, kus nad paiknevad. Võtame kõikidelt raha vastu, isegi ameeriklastelt ja mehhiklastelt,» tõdes Vesterbacka ja märkis, et ka tema on kohanud ametnikkonna vastasseisu oma ideedele.
«Näiteks öeldakse mulle, et Tallinn-Helsingi tunnelit ei saa projektis etteantud tähtajaga teha, sest juba kooskõlastamised võtavad 5-6 aastat. Tegime seadustes analüüsi, kus selgub, et tegelikult saaks need kooskõlastused seaduste raames ka 1,5 aastaga ära teha ja nii täidaks ka ajalise nõude. See eeldab aga vastutulelikkust,» rääkis Angry Birdsi loonud Soome innovaator.
Peter Vesterbacka ja Enn Laansoo arutelu toimus möödunud nädalal Tartus sTARTUp Day raames, selle korraldasid Fundwise koostöös Pakri Teadus- ja Tööstuspargi, Tartu Teaduspark ja Tartu Biotehnoloogia Pargiga.
Praeguseks 11 aastat tegutsenud, taastuvenergia tootmisest ning rohetehnoloogia sektori kompetentsikeskusest koosnev PAKRI Teadus- ja Tööstuspark plaanib aastaks 2020. saada Põhja-Euroopa suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks.