Raport: Venemaa ei taha Baltimaadele strateegilisi ressursse kulutada (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/30/11752688t1h24cf.jpg)
Euroopas mõju laiendamise seisukohast pakuvad Venemaale suurimat huvi USA Lääne-Euroopa liitlased, suurimaks ohupiirkonnaks on aga Kagu-Euroopa, seisab ettevõtte RAND värskes raportis.
RAND-i arvates on Vene mõju tähtis sihtmärk Kagu-Euroopa, eriti riigid, kus elanikkonna enamus räägib slaavi keeli.
Analüütikute arvates tuleneb Vene huvi nende riikide vastu NATO sõjalise võimekuse suurendamisest neil aladel, sealhulgas raketikilbi rajamisest Rumeeniasse, soovist takistada NATO ja Euroopa Liidu mõju laienemist Lääne-Balkanile ja Moldovasse, soovist tugevdada seal oma positsioone ning võimalusel toetada Vene majandussidemeid selle alaga.
/nginx/o/2019/01/30/11752680t1he713.jpg)
Samas on RAND-i hinnangul Venemaa Baltimaadest teiste riikidega võrreldes vähem huvitatud, sest siin on Moskval vähem huvisid kui teistes endise Nõukogude Liidu bloki riikides.
Kuigi kavatsus kasutada Baltimaade vastu vaenulikke meetmeid on olemas, siis Venemaale saadaolevad meetmed on piiratumad kui mujal ning tahet märkimisväärseid ressursse kulutada vähem.
«Kuigi Venemaa kavad vaenutegevuseks Baltimaade suhtes jäävad alles, on meetmed ja võimalused kasutada ressursse teiste endiste NSV Liidu vabariikide nagu Ukraina, Valgevene ja Kesk-Aasia riikide suunal kättesaadavamad,» märgiti raportis «Venemaa vaenutegevus Euroopas. Ohu mõistmine».
RAND soovitab vastumeetmena USA sõjaväel valmistuda kaitsma end Venemaa vaenutegevuse eest ja seista sellele vastu, pidades silmas, et Venemaa võib vastata rünnakuga ükskõik millistele USA ettenihutatud jõududele ja vahenditele. Analüütikute arvates peab sõjavägi tõhustama vastuluuret ning sidemeid kohaliku tsiviilhaldusega.
RAND-i hinnangul peab USA olema valmis sekkuma mitmesse eri tüüpi konflikti, sest see aitab maandada valesammu või -arvestuse tegemise ja olukorra ägestamise ohtu.
Lisaks peaksid USA sõjaväelased panema rohkem rõhku poliitilise olukorra tunnetusele ja kriisihaldusele. USA sõjaväelased peavad olema teadlikud ka Venemaa vaenulikest meetmetest, eriti kui nad paigutatakse riikidesse, kus on külmunud konflikte või kus on suur venemeelne elanikkond. Selle eesmärk on vältida kriisi kogemata puhkemist.
«Venemaa püüab eelkõige tagada omaenda sõjalist julgeolekut ja säilitada valitsusrežiim,» öeldakse raportis.
«Teiseks, Venemaa peab end suurriigiks ja taotleb enda tunnustamist sellisena,» arvavad asjatundjad.
Nende arvates püüab Venemaa säilitada oma mõju naaberriikide üle, saavutada majanduslikku õitsengut, mis omakorda nõuab koostööd Euroopaga. Samal ajal tahetakse takistada Euroopa Liidu ja NATO laienemist ja õõnestada nende tegevust «subjektiivses mõjupiirkonnas.
«Paistab, et Venemaa kavatseb kasutada nende eesmärkide saavutamiseks vaenutegevust – tervet riigivalitsemise instrumentide spektrit,» seisab raportis.
«Venemaa jaoks kujutavad väljaspool USA-d suurimat strateegilist trofeed selle Lääne-Euroopa liitlased,» öeldakse raporti eessõnas.
Autorid selgitavad, et neil riikidel on suurimad majandused ja võimsaimad relvajõud ning neis asuvad USA sõjaväebaasid. Samas on see piirkond Vene mõjule vähe aldis, märgib dokument.
Venemaa rakendab pikaajalisi eesmärke silmas pidades ilmselt samaaegselt arvukaid mõjutusmeetmeid.
«Vene juhtkond loodab ilmselt, et neil meetmetel on eesmärgile üldine mõju või et need loovad pingeid ja tekitavad kriise, mida Venemaa saab ära kasutada,» märgiti ettekandes.