«Pealtnägija»: rekordilise eelarvega sari «Pank» jäi töötajatele võlgu

Sergo Vares Toomas Pisukesena sarjas «Pank». Foto: Jekaterina Abramova

Sügisel jõudis vaatajateni EV100 raames tehtud kümneosaline draamasari «Pank», mis lõi omas žanris Eestis mitu rekordit, alustades võttepäevade hulgast, lõpetades Eesti mõistes kosmilise 1,6 miljoni eurose eelarvega, kuid nüüd haigutab seriaali eelarves üllatav auk, kirjutab ERR.

«Pealtnägija» andmetel on sarja tootja Itamambuca võlgu umbes kümnele ettevõttele kaamerameestest-assistentidest kuni montaaži ja helitöötluseni. Maksmata arveid on 500 eurost kuni 14 000 euroni, kokku 50 000. Produtsent Paul Aguraiuja, kellel on Teater NO99-ga kogemust ka suurtest rahvusvahelistest projektidest, aga kelle jaoks oli tegu esimese teleprojektiga, kinnitab, et hoolimata võttepäevade lõhkiminekust oleks võlad klaaritud, kui poleks tekkinud tõrked sarja müügis välismaale.

42-aastane Merlit Veldi, kes juhtis «Panga» grimeerimisosakonda, ütles Pealtnägijatele, et arvete tasumised on tulnud tihtipeale läbi teatavate ähvarduste, näiteks peale hoiatamist, et kui tasumata arved on õhus, siis ta võttele ei tule.

Rahalised probleemid hakkasid ilmnema projekti poole peal. Selgus, et 10-osalist seriaali pole võimalik salvestada 83 päevaga, nagu algselt rahastajatele lubati. Lõpuks kulus ligi 100 võttepäeva, millest tekkis ka rahaline miinus. Sarja tegevprodutsendi Kaspar Kaljase sõnul oli sel hetkel juba hilja pidurit vajutada.

«Kui ma ei seriaali valmis, siis mul ei ole mitte midagi välismaale müüa ja ma jään lõppkokkuvõttes veel suuremasse auku,» põhjendas peaprodutsent Paul Aguraiuja.

«Pealtnägijal» õnnestus näha sarja aruandlust, kus muu hulgas selgus, et 2017. aasta oktoobris kinnitas Aguraiuja filmiinstituudile veel kord, et kulud on visuaalse kvaliteedi nõuete tõttu küll prognoositust suuremad, aga miinus suudetakse erarahade ja hilisema müügitulu toel katta.

Aguraiuja tunnistab, et kui midagi sarnast uuesti ette võtta, siis ei tohi minna suure kiirustamisega võttele. «Ehk kõik vead, mis jõuavad meile nüüd kätte, mitu aastat hiljem, kõik need vead põhinevad eelarvestamise protsessis, mida me ei osanud teha, mille jaoks meil ei olnud ka piisavalt aega.»

Peaprodutsendi sõnul peeti seriaali müügikõnelusi ka BBC-ga, aga kuulus meediakontsern pelgas eesti keelt.

Väga kriitiline on toimuva suhtes kogenud teleprodutsent Toomas Kirss, kelle sõnul peaks Aguraiuja oma kinnisvara panti panema või raha laenama ning töötajatele nende palgad välja maksma. «Tema on produtsent, tema vastutab,» rõhutas Kirss.

10-osaline telesari «Pank»

«Pank» on Eesti kõige kallim ja suurejoonelisem telesari, mis läks maksma üle 1,5 miljoni euro (kümme korda kulukam kui keskmine Eesti seriaal) ning räägib metsikute 1990. aastate anarhilise kapitalismi esimesest faasist. 

Sarja režissöörid on Jan Erik Nõgisto, Rainer Sarnet, Juhan Ulfsak ja Marianne Kõrver. Sarja peaosatäitjad on Sergo Vares, Evelin Võigemast, Priit Võigemast ja Gert Raudsep, lisaks neile on läbivates rollides Andres Dvinjaninov, Markus Luik, Tambet Tuisk, Erki Laur, Hendrik Toompere juunior, Reimo Sagor, Liis Lindmaa, Tiina Tauraite, Tanel Ingi, Inga Salurand, Mirtel Pohla, Kristo Viiding, Taavi Eelmaa, Margus Prangel, Volli Käro, Enn Lillemets, Mari Abel, Terje Pennie ja paljud teised.

Seriaali operaatorid on Meelis Veeremets ning Ants Martin Vahur, kunstnik Kairi Mändla, stsenaristid Eero Epner ja Tarmo Jüristo, tegevprodutsent Kaspar Kaljas, produtsent Paul Aguraiuja.

Sari valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Seriaali rahastasid Eesti Filmi Instituut, ERR ja eratoetajad.