Fotod: Lenderite mälestusmärk jõudis Politseiaeda

Politseiaias on valminud mälestusmärk kunagisele Tallinna linnapeale Voldemar Lenderile ning tema abikaasale, haridustegelasele Elfriede Lenderile.

Monumendi idee algataja oli sotsiaaldemokraadist linnavolinik Jaak Juske, kes esitas 2017. aasta algul volikogule sellesisulise eelnõu. Volikogu toetas Juske ettepanekut ning mälestusmärgile parima lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss.

Konkursi võitsid skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Meelis Press. Mälestusmärk kujutab endast kahte vastamisi istuvat pronkskuju, mida ühendab mitme meetri pikkune graniidist tee.

Juske selgituse kohaselt oli Voldemar Lender aastatel 1906-1913 esimene eestlasest linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime.

Lenderi tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua ja Sikupilli asumites.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi, kus ta 1974. aastal suri.

Lenderite mälestusmärk avatakse järgmisel teisipäeval, 5. veebruaril kell 14.

Tagasi üles