Looduses matkajaid ootavad soodsad metsahotellid
31. jaanuar 2019, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa on igas mõttes rikas paik: siin on peaaegu kõike. On ka üks Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaja (Vanapagana) ja üks matkaonn (Saeveski). Neis käib elu ka talvel.
Neid majakesi otsides peab rännukihk matkaselli viima Lõuna-Järvamaale Türi valda Rassi küla metsapadrikusse.
Külm ei peleta
Vanapagana metsamaja perenaine Lehte Lenk keerab ukse lahti, klõpsutab kaelas rippuva hõõglambikujulise valgusti põlema ja on valmis. Giidituuriks, majaekskursiooniks, milleks iganes.
Mitte kõik Vanapagana päevad ei ole nii rõõmsad olnud. Aegu tagasi on siin nii palju lõhutud, et sellest tüdineti. Seni tasuta öömaja pandi lukku ja kasutada sai vaid eelneva kirjapaneku alusel.
Korda esindabki siin Lehte Lenk. On juba aastaid esindanud. Tema hoiab metsamajal iga nädal pilku peal, jagab soovijatele teavet, annab kätte ja võtab vastu maja võtmed. „Mulle tulevad e-kirjaga broneeringud, inimesed võtavad ühendust, seejärel lepime kokku, kuidas võtmed üle annan,” selgitab ta.
Lehte Lenk on kümmekonna tööaasta jooksul pannud tähele, et sellised metsamajad ja -onnid on üha populaarsemad. „Huvi kasvab. Tullakse isegi talvel, kui väljas on 25–30 külmakraadi,” ütleb ta. „Kes on ikka loodusinimene, see ei pelga midagi. Palju on matkahuvilisi.”
Kui talvel kasutatakse Vanapagana metsamaja rohkem nädalavahetusel, siis suviti jagub külastajaid kogu nädala peale.
„Need, kes majakese broneerivad, ei tule lõhkuma. Nemad tulevad loodusesse,” räägib Lenk. „Enamik tulijatest on Tallinnast ja Tartust. Järvamaalt käijaid on vähe. Küllap kohalikud seda kohta ja maja ikka teavad, aga neil on puhkamiseks teised kohad.”
Metsamaja saab kinni panna kõige rohkem kaheks järjestikuseks ööks hinnaga 35 eurot öö kohta. Tulla võib kella 14ks ja minekuvalmis tasuks olla järgmise päeva keskpäeval. Nagu hotellis.
Paik, kus filmiti
Metsamajal on kaks korrust: alumisel on suur laud, pirakas kamin ja pliidiga köögiosa. Üles jääb magala. Rulli aga alusmatt lahti, selle peale pane magamiskott ja suigata.
Maja on ette nähtud ööbimiseks kõige rohkem üheksasele seltskonnale.
Kamin on küll suur, aga kui väljas on krõbedad külmakraadid, tasuks tuld küttekolletes hoida kogu aeg, muidu jahtub majake liialt maha.
Erinevus on hinnas, osa maju on elektrita, saunata, mõnes on jällegi mõlemad olemas.
On maja, on grillimisalus, on väli-WC, kuivad küttepuud. Lehte Lenk selgitab, et metsamajas ööbida soovijal peab kaasas olemas toit, vesi, valgusallikas ja magamiskott. Igasuguse muu mugavusvarustuseta saab loodetavasti hakkama.
RMK Viljandimaa metskonna metsaülema Elor Ilmeti teada on metsamaja sellisel kujul ehitatud 1980ndate keskpaigas. „Kuna selles kohas olid kunagi filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” võtted ja dekoratsioonid jäid osaliselt alles, siis uue maja ehitusele eelnes 1983. aastal koha puhtaks ja korda tegemine,” meenutab ta.
Ilmet lisab, et Vanapagana metsamaja oli kogu aeg avatud, ei broneerimist ega maksmist, kuid seda kuni suure lammutuseni umbes 15 aastat tagasi. „Lähemate paikade noored hakkasid kohta kasutama pidudeks, järgnesid lõhkumised. Siis leidsime, et metsamaja pole mõtet kõigile lahti hoida. Rakendasime võtmeraha.”
Metsamaju ja -onne jagub
RMK-l on eelmise aasta seisuga metsamaju 20 ja metsaonne 28. Populaarsemad on Kõverajärve, Pedassaare, Kilingi-Nõmme, Karuskose ja Laugu metsamaja.
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro sõnab, et metsamajad erinevad üksteisest, kuid broneerimine on ühesugune.
Erinevus on hinnas, osa maju on elektrita, saunata, mõnes on jällegi mõlemad olemas. Majad on varustatud küttepuude, prügikottide, koristustarvetega, enamikus majades on söögitegemisnõud, mõnes ka voodid sees.
„Metsamajade eelis on autoga juurdepääs. Kasutajad on perekonnad, matkaseltskonnad, vaikust ja rahu otsivad inimesed ning maju kasutatakse ka koosviibimiste korraldamiseks,” loetleb Parro.
Metsaonnide populaarsust on Kristi Parro hinnangul raske hinnata, sest uksed on lahti ja kasutada saab igaüheõiguse alusel. Metsaonnides peatuvad enamasti matkajad.
Vanapagana metsamaja
• Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Sakala puhkeala, Rassi küla
• Kirjeldus: metsamaja on tagasihoidlik ja sobib vähenõudlikule matkasellile. Majas ööbija saab kõrval asuva Vanapagana õpperaja abil tutvuda ümbruskonna huviväärsustega.
• Varustus: maja mahutab (tuleohutusnõuetest lähtuvalt) üheksa inimest. Olemas lauad, pingid, kamin ja pliit koos minimaalse toidutegemisinventariga. Teisel korrusel võimalus kaasa võetud magamisvarustusega ööbida.
• Talvine kasutus: hooldatud on parkla ja juurdepääsuteed. Lõkkekohas küttepuud olemas.
Allikas www.loodusegakoos.ee