Eesti ainus piiritusetootja koondas pärast suurt kahjumit (1)
2. veebruar 2019, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ainus piiritusetootja Estonian Spirit, mis koondas mullu mahevilja kõrge hinna tõttu kaks kolmandikku Rakvere piiritusetehase töötajatest ja vähendas raskuste tõttu tootmist poole võrra, kandis 2017. aastal 1,24 miljoni euro suurust kahjumit.
Piiritusetootja käive vähenes tunamullu 7,9 protsenti 2,18 miljonile eurole, millest 1,3 miljonit teeniti Eestis. Šveitsi alkoholimonopolile Alcosuisse müüdi mahepiiritust 412 000 euro eest, lisaks eksporditi toodangut Lätti, Soome ja Ühendkuningriiki, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
Metsanduskontserni Sylvester eksomanikele Urmas Nimmerfeldtile, Toomas Metsale ja Sven Ivanovile kuuluva Estonian Spiriti kahjum küündis koos eelnevate perioodidega ülemöödunud aasta lõpuks 5 miljoni euroni. Samaks ajaks oli piiritusetootja omakapital langenud 1,1 miljoni euroga miinusesse.
Mahevilja ja muude sisendhindade kallinemise tõttu koondati mullu suvel kaks kolmandikku Rakvere piiritusetehase töötajatest. Juunis oli ettevõtte palgal 34 töötajat, detsembriks vähenes töötajate arv kümnele.
«Me pole paari suuremat lepingut enam pikendanud vanade piirituse hindadega ja eeldatavasti meie tootmise maht väheneb umbes 30-50 protsenti. Oleme otsustanud investeerida fermentatsiooni poole automatiseerimisse, et vähendada tööjõu- ja ressursikulu. Lisaks oleme tootmist ümber korraldamas, mis viib töötajate arvu vähendamiseni, oleme üsna palju inimesi juba koondanud,» rääkis Estonian Spiriti ning Moe Peenviinavabriku juht Sven Ivanov mullu augustis BNS-ile.
Ivanovi sõnul jääb käimasoleval hooajal kuni sügiseni Šveitsi Alcosuisse'ile saatmata hinnanguliselt 800 000 liitrit mahepiiritust. Laojääk on küll olemas, kuid seda hoiab ettevõte Moe Peenviinavabriku jaoks ning kehvemal juhul peab seda jaguma kuni 2019. aasta saagini.
«Mahevilja mahtu lihtsalt ei ole ja see, mida on võimalik saada, on meie jaoks liiga kallis. Piirituse hind kasvas juba eelmisel [2017. - toim] aastal 30 protsenti koos toorainega, kuid sellest ei ole kahjuks abi, vilja hind on täiesti väljaspool meie võimalusi, me räägime tänasel päeval hinnast 300-350 eurot tonn,» tõdes Estonian Spiriti juht.
Lisaks sellele on kallinenud puiduhake ja elekter, mis on Rakvere piiritusetehases tootmisel olulised sisendid.
Tavavilja hind tõusis ettevõtte jaoks umbes 25-30 protsenti ning kuigi söödavilja puudus viis hinnad ülespoole, ei kata teraviljapiirituse 10-protsendiline hinnatõus ära toorme hinnatõusu. «Euroopas hoiab tavapiirituse hinda all melassi ehk suhkrutootmise jäägist tehtud piiritust,» märkis ta. «Sellest korralikku viina teha ei saa, kuid odavama otsa tootjad peavad enda jaoks kompromisse tegema hakkama.»
Kivi valitsuse kapsaaeda
Moe Peenviinavabriku varud on juhi sõnul alati vähemalt ühe aasta jagu olemas, juhuks kui on kehv aasta nagu oli mullu. «Kuna Moe on kvaliteetalkoholi tootja, siis ei mõjuta piirituse hinna tõus eriti meie jookide hinda. Hinnatõusu teeb nagunii meie eest Eesti Vabariigi valitsus oma lühinägeliku aktsiisipoliitikaga. Igal juhul on kokku umbes 30 protsenti tootmismaht Eestis vähenenud, sama kaoprotsent on ka jaemüügis keskmisena,» rääkis Ivanov.
Moe kaotas möödunud aastal müügimahtudes 50 protsenti, millest piirikaubandus andis tagasi 25 protsenti. Toona avaldas Ivanov lootust, et ekspordimahud näitavad kasvutrendi ja suudetakse müüa 40 protsenti rohkem kui 2017. aastal.
Estonian Spirit OÜ on Eesti ainuke piiritusetootja. Poolteist aastat tagasi kiitis Euroopa Komisjon heaks ettevõtte taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis «Estonian Vodka». Tähise registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides ning selle valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett.