Jürgen Ligi: eelmise aasta halvim õigusalane algatus oli Kremli käes oleva raha hüvitamise panek maksumaksjale

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul oli konkurentsitult kõige halvem algatus 2018. aastal Vnešekonombanki ja Kremli käes oleva Eesti firmade raha kinni maksmise kohustuse panemine Eesti maksumaksjale.

«See eelnõu on vastuolus põhiseaduse, riigieelarve seaduse ja Eesti Panga seadusega, selle eest on minevikus pakutud poliitikutele altkäemaksu ja  seekord oli pakkuja enne esitamist poliitikutega nähtavalt mestis. Vastu igasuguseid häid kombeid tõi selle teksti raha nõudjate advokaat ning Keskerakonna, EKRE ja Vabaeraklonna poliitikud esitasid selle riigikogule, samas stiilis asendati too  tekst juriidiliselt pisut kõlblikumaga teise nõudja advokaadi poolt,» ütles Ligi.

Tema sõnul oleks otsuse tulemus see, et Eesti tunnistaks end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks ja kõik Venemaa ja Nõukogude Liidu tekitatud kahjud saaks esitada kompenseerimiseks tänastele maksumaksjatele.

«Enamus sellest nõudest tuleb neilt, kes on neid sertifikaate sentide eest kokku ostnud, mistõttu nad teeniksid sadu protsente kasumlikkust, originaalis kuulub see raha aga firmadele, kes omasid välisvaluuta teenimise õigust sotsialistliku majanduse antud eriõigusena, mida teistel maksumaksjatel, kes selle nüüd  kinni peaksid maksma, polnud,»  ütles Ligi.

Vastu võetud seadustest oli Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul halvim 2019. aasta riigieelarve seadus.

«Oma tasakaalus oli ta nähtavate traagelniitidega, Euroopa Komisjoni hinnangul ka tugevas miinuses, oma reformiambitsiooni poolest tühi. Tema tõttu keelduti isegi maksuraha välja voolamamist Lätti peatada. Uus tase oli 30 miljoni kulutamine  koalitsiooniparteide juhtide otsusel ilma ausate ja läbipaistvate reegliteta, isiklikke, riigi ja omavalitsuse rahakotte segi ajades,» sõnas ta.

Väga häid seadusi, mis oleks kuidagi erilised ja raskusi ületavad, ligi nimetada ei osanud, tema sõnul võetakse enamus seadusi riigikogus vastu üksmeeles.

«Suure häälteenamusega toetatud, ent 51 häälest siiski ühe hääle vähem saanud Reformierakonna eelnõu ülesande tegemine valitsusele Eesti kooli- ja lasteaia üleminekuks eestikeelsele õppele või ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise, õpetajate õiguste eelnõu, mis oli nii hea, et valitsus keeldus selle menetlemisest, et teha kõrvale täpselt samasugune enda oma. Et need kaks üheks saaks liita,» märkis Ligi.

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil võivad osaleda 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.