Herkel: «avalikes huvides» sundvõõrandamise lihtsustamine tekitab kõhedust
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. veebruar 2019, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/13/11712008t1h99b9.jpg)
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul oli 2018. aasta halvim seadus juunis vastu võetud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mille valitsus algatas Rail Balticu trassile jäävate maade võõrandamise lihtsustamiseks.
«Minus tekitab kõhedust igasugune sundvõõrandamise lihtsustamine, see eelnõu avab uuesti võimaluse maadevahetuseks. Ainuüksi fakt, et riik otsib «avalikes huvides» võõrandamise võimalusi kõneleb soovist ja valmidusest eraomandisse jõuliselt sekkuda ja see ei ole õige,» ütles Herkel.
Eelmise aasta parimaks seaduseks võib Herkeli hinnangul pakkuda riigikogu avaldust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinal toimunud agressiooniga.
«See oli kiire ja erakondade ülese koostöö mõistes eeskujulikult läbi räägitud,» märkis ta.
Herkeli sõnul on Eesti õigusloomes formaalselt kaasamine paranenud ja algatuste seaduseks saamisel on korralik sõel.
«Mis aga üldse muutunud ei ole, on valitsuse poolne õigusloome produtseerimine. Justiitsminister Urmas Reinsalu räägib igal aastal õigusloome mahu vähendamisest, aga ei saa sellega kunagi hakkama. Peale selle on mul jäänud mulje, et uuel ajal hakkab mittevajalik õigusloome kolima mittevajalikult põhjalikesse väljatöötamiskavatsustesse ja analüüsidesse,» ütles Herkel.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil võivad osaleda 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.