Kristi Raik: Ukraina unistused ja ELi idapartnerluse reaalsus (2)

Kristi Raik
, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Ukraina president Petro Porošenko teatas jaanuari lõpus teiseks ametiajaks kandideerimisest, tegi ta seda Euroopa Liidu sümboolika taustal, ja lubas, et 2024. aastal esitab riik taotluse ühendusse astumiseks.
Kui Ukraina president Petro Porošenko teatas jaanuari lõpus teiseks ametiajaks kandideerimisest, tegi ta seda Euroopa Liidu sümboolika taustal, ja lubas, et 2024. aastal esitab riik taotluse ühendusse astumiseks. Foto: Sergei Tšuzavkov/Zumapress.com/Scanpix

Ukraina president, teiseks ametiajaks kandideeriv Petro Porošenko kuulutas hiljuti, et Ukraina peaks 2024. aastal esitama taotluse Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks. Enamik ukrainlasi toetab liitumist, mis on aga päris kauge ja ebakindel eesmärk.

Põhjused on osalt Ukrainas eneses, aga ka tema ümber möllavates suuremates jõududes: nii Venemaa imperialistlikud ambitsioonid, ELi-sisesed suunaotsingud kui ka ebakindlus Ameerika Ühendriikide rolli üle Euroopas lisavad ebastabiilsust Ida-Euroopas.

2024. aastal möödub 20 aastat oranžist revolutsioonist. Tollal oli Porošenko oranžide poolel tõstmas Ukraina ELi-püüdlusi kogu Euroopa tähelepanu keskmesse. EL viskas Ukraina ootustele külma vett, pakkudes vastuseks samal ajal 2004. aastal käivitatud Euroopa naabruspoliitikat.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles