Venemaal on paari aastaga plaanis välja töötada uued raketisüsteemid (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/05/11767871t1h2715.jpg)
Vene kaitseminister Sergei Šoigu lausus täna, et riik peab kahe aasta jooksul välja töötama uut tüüpi raketisüsteemid.
«2019. ja 2020. aasta jooksul peame välja töötama maal baseeruva versiooni praegusest merel baseeruvast Kalibr süsteemist, mis on varustatud kaugmaa tiibraketiga,» lausus Šoigu kaitseametnikele. «Sama ajavahemiku jooksul peame looma ka maal baseeruva raketisüsteemi hüperhelikiirusel liikuva kaugmaaraketiga.»
Šoigu sõnul kiitis plaani heaks president Vladimir Putin.
Nii Ameerika Ühendriigid kui ka Venemaa teatasid nädalavahetusel, et peatavad osaluse keskmaa tuumajõudude lepingus INF. Paljude analüütikute hinnangul võib sellest saada uue võidurelvastumise avapauk.
INF keelab maal baseeruvad lühi- ja keskmaaraketid, mille laskeulatus jääb 500 ja 5500 kilomeetri vahele, aga õhust või merelt tulistatud sarnaseid rakette lepe ei keela.
Kaitseekspertide sõnul oleks merelt ja õhust tulistatavate rakettide ümbertegemine maal baseeruvateks rakettideks Venemaale kasulik, sest see oleks odavam ja kiirem.
«Merelt ja õhust tulistatavate rakettide kasutamine lubaks meil märkimisväärselt vähendada uute rakettide tootmiseks vajaminevat aja ja raha hulka,» lausus Šoigu.
/nginx/o/2019/01/15/11716299t1h2bab.jpg)
Lisaks andis ta kaitseametnikele ülesande pikendada praegu arendatavate maismaarakettide maksimaalset laskeulatust.
Kuna maal baseeruvad keskmaaraketid on odavamad, võib Venemaa teoreetiliselt paigutada neid Euroopa sihtmärkide lähedale rohkem, ütlevad eksperdid.
Laupäeval ütles Putin Šoigule, et Venemaa ei pane ühtegi sellist raketti Euroopasse ega teise maailma piirkonda, kui USA seda esimesena ei tee.
Viimane Washingtoni ja Moskva vahel sõlmitud tuumarelvastuskontrolli lepe START II aegub 2021. aastal. Suurema osa analüütikute arvates riigid seda ei pikenda.
«Me oleme uue võidurelvastumise lävel,» lausus Moskva mõttekoja Strateegiate ja Tehnoloogiate Analüüsi Keskus asejuht Konstantin Makijenko.
Tema sõnul ei saa Moskva seda võistlust võita. «Kaotused kaaluvad lühiajalise edu üles,» lausus ta AFP-le, märkides, et Washington saab uute maal baseeruvate keskmaarakettide väljatöötamise ja paigaldamisega kiiresti hakkama. «Ühendriikide tööstuslik, teaduslik ja tehniline võimsus on tohutu.»