Laste internetielu on vanematele täiesti tume maa

97 protsenti lastest kasutavad internetti iga päev.

FOTO: Caro / Sorge / Caro / Sorge

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut sai valmis uurimusega, kus selgitati välja, millised interneti harjumused on noortel ja millised teadmised on lastevanematel. Selgus, et 46 protsenti lastest on suhelnud internetis võõra inimesega ja nendest 33 protsenti on kohtunud tundmatuga.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut uuris, millised on laste ja vanemate teadmised internetikasutusest ja sellest tulenevatest ohtudest. Uuringus osalesid lapsed vanuses 9-17 aastat ja nende vanemad. Lõplikusse valimisse kuulus kokku 1020 vastajat.

Millised on noorte harjumused veebis? 

Uuringus saadi teada, et 97 protsenti lastest kasutavad internetti iga päev ja näiteks 2010. aasta arvudega võrreldes on see tõusnud 15 protsendi võrra. Vanemate puhul vastas 95 protsenti, et nad kasutavad internetti iga päev.

Internetti minnakse kõige sagedamini mobiiltelefonist, 86 protsenti vastanutest sisenevad võrku läbi mobiiltelefoni iga päev ja isegi mitu korda päevas. Kui 2010. aastal käisid noored mobiiltelefoniga internetis kõigest 31 protsenti, siis tänaseks on see kolmekordistunud. 

Uuringu põhjal võib öelda, et tahvelarvuti ajastu on noorte seas läbi, 62 protsenti lastest ei kasuta seda üldse ning kõigest kümme protsenti vastanutest kasutab tahvelarvutit vähemalt korra kuus.

Internetis käimise eesmärk on lastel muutunud. Kui 2010. aastal otsis koolitööde jaoks informatsiooni 85 protsenti lastest, siis 2018. aastal kasutas veebiotsinguid õpinguteks korra nädalas või natukene tihedamini 67 protsenti vastajatest.

Kõige rohkem kasutatakse internetti meelelahutuseks: videote vaatamiseks, muusika kuulamiseks, mängude mängimiseks ja eri kanalites suhtlemiseks. 72 protsenti noortest kasutab sõpradega ja vanematega suhtlemiseks just internetti.

«Kasulik on Facebooki Messenger, sest selle kaudu saab klassikaaslastega suhelda, kui kooli kohta on vaja midagi veel teada,» on põhjendatud. Lisaks on 14-aastase tüdruku arvates kasulik ka eKool, kust ta leiab üles kodutööd ja muu kooliga seotud informatsiooni. Samas vanuses poisi jaoks on kasulikud mängud, «kus on vaja loogilist mõtlemist ja vaimset pingutust» ning õpetlikud videod või tekstid internetis.

Noored vanuses 9-17 aastat hindavad enda oskuseid digimaailmas väga heaks. Suurem hulk vastanutest teab enda hinnangul, mida tohib virtuaalruumi postitada. Virtuaalmaailmas oskavad noored väga hästi kustutada postitusi, lisada postitusi, eemaldada inimesi, salvestada rakendusi. Samuti teavad nad, kuidas leida informatsiooni, kuhu salvestuvad alla laetud äpid ja kuidas neid avada ning oskavad välja lülitada asukoha määramist.

Enesekindlus ei ole suur aga isetegemises: 36 protsenti oskab enda sõnul ise kodulehte luua ja 19 protsenti oskab programmeerida. Samas ei tohiks unustada, et kõikidel noortel ei ole kohustust sisuloomega tegeleda.

Vanemate ja laste digimaailma arutelu ei kattu

Uuringus tuli välja, et pooled lastevanematest arvavad, et nende lapsed on internetis osavamad kui nad ise.

92 protsenti vanematest väitsid, et nad räägivad oma lastega sellest, mida võsukesed internetis teevad. Siin aga ei kattu laste arvamus vanemate omaga: 54 protsenti lastest vastasid, et vanem räägib temaga mõnikord või sagedamini teemal, mida ta internetis teeb.

Internetiturvalisusest on lapsed oma vanematega rääkinud üpris kindlasti, seda kinnitas 90 protsenti lastest ja 99 protsenti vanematest. 71 protsenti lastest arvas, et nad aitavad oma vanemaid internetitegevustes. Vanematest arvas vaid 63 protsenti, et võsukesed on neid aidanud. 

Lastele tundub, et neile on rohkem lubatud, kui vanemad seda uuringus väidavad. Veebikaamerat lubab alati kasutada 38 protsenti vanematest, ent 56 protsenti lastest usuvad, et nad tohivad seda kogu aeg kasutada. Kui 72 protsenti vanematest lubab lastel igal ajal vaadata videoid, siis 13 protsenti rohkem lapsi arvavad, et nad võivad kogu aeg vaadata videosid ja ilma, et vanemad piiraksid seda.

Teismelised ehk 13-17 aastased ei ole uurigutulemuste järgi väga teadlikud sellest, millisel määral nende internetitegevust jälgitakse: 22 protsenti teab, et vanemad jälgivad nende sotsiaalmeedia profiile, kuigi 51 protsenti vanematest tegelikult jälgivad kasutajakontosid.

Suurem osa teismelisi arvab, et vanemad teavad piisavalt sellest, millega nad veebimaailmas tegelevad (68 protsenti) ja kõigest kolm protsenti noortest soovib, et vanemad tunneksid rohkem huvi.

«Eriti teravalt paistavad erinevused tegelikkuse ja vanemate teadlikkuse vahel silma 15 kuni 17-aastaste puhul. See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure,» ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov.

Üha enam puutuvad lapsed internetis kokku seksuaalse sisuga, millest vanemad pole isegi teadlikud

Kuigi võrdluses 2010. aastaga on seksuaalse alatooniga piltide nägemine vähenenud, siis neljandik vastanutest on viimase aasta jooksul seda näinud: poisid 26 protsenti ja tüdrukud 22 protsenti.

«Tuleb arvestada ka sellega, et vanuse kasvades tõuseb ka uudishimu antud sisuga tutvumiseks,» kommenteeris uuringu üks autoritest Kadri Soo.

Kui üheksa- kuni kümneaastastest on taolist materjali näinud üheksa protsenti, siis 15-17 aastaste seas on seksuaalse materjaliga kokku puutunud juba 44 protsenti. Vene lastest on sarnast sisu internetis kohanud 29 protsenti vastanutest.

Nii 2010. kui 2018. aasta uuringust tuleb välja, et noored puutuvad seksuaalse sisuga kokku kõige sagedamini internetis (90 protsenti), aga ka televiisori ja filmide (82 protsenti) vahendusel.

Üle poolte vastanutest (61 protsenti) on kokku puutunud internetis oleva pildimaterjali või videoga, kus on näha intiimseid kehaosi ning alla poolte on näinud inimesi vahekorras (48 protsenti). Viimastest pooled sattusid juhuslikult taolise sisu peale, teine pool tegi seda teadlikult. 

Teismeliste seas (13-17 aastat) on näinud pornograafilist materjali iga päev või peaaegu iga päev piltide jagamise keskkonnas nagu Flickr või Instagram 26 protsenti ning pornograafilise sisuga veebilehel on seda vastanutest näinud 25 protsenti.

Tuli ka välja, et vanemad elavad teadmatuses, et nende lapsed on virtuaalmaailmas seksuaalse sisuga kokku puutunud. Näiteks 15-17 aastaste laste vanematest 56 protsenti ei oska öelda, kas nende laps on viimase aasta jooksul sellist materjali näinud.

Selgus, et vanemad lapsed võtavad internetis ette riske, mida nooremad ei tee. Näiteks 13-17 aastaste lastest on 36 protsenti vähemalt kord kuus otsinud internetist uusi sõpru, ent 9-12 aastastest on sõpru otsinud kõigest 14 protsenti.

Ligi pooled lastest (46 protsenti) on internetis suhelnud inimesega, kellega nad ei ole kunagi elus kokku puutunud. Võõrastega suhtlevad pigem vanemad lapsed, 71 protsenti 15-17 aastastest vastanutest ja 9-10 aastastest vastajatest on suhtlust võõraga alustanud internetis 14 protsenti.

Eesti lastest 33 protsenti on neid, kes on kunagi internetis võõra inimesega suhelnud ja uue tuttavaga hiljem ka silmast silma kohtunud. Tüdrukud on julgemad internetituttavaga kohtuma kui poisid. Tüdrukutest on seda teinud 39 protsenti ja poistest 29 protsenti vastanutest. Vanematest lastest (13-17 aastased) on silmast silma kohtunud juhututtavaga 39 protsenti ja noorematest (9-12 aastased) on kohtunud 19 protsenti vastanutest. 

Vanemate käest küsiti ka, et kui teadlikud nad on oma laste internetituttavatest ning selgus, et vanemad peavad seda vähetõenäoliseks. Kõigest 29 protsenti vanematest vastasid, et nad on teadlikud, et nende lapsed suhtlevad internetis kellegagi, kellega nad ei ole tuttavad. Üheksa protsenti vanematest teavad, et nende lapsed on kohtunud kellegagi, kellega nad tutvusid internetis.

Tagasi üles