Graafikud: vägivallakuritegude järsk kasv pööras Eestis kuritegevuse tõusule

Kaklus Tallinna kesklnnas. Foto: Karli Saul / SCANPIX

Eestis katkes eelmisel aastal esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude järsu kasvu tõttu.

 

Eestis registreeriti 2018. aastal 27 125 kuritegu, mis on 0,5 protsenti rohkem kui ülemöödunud aastal. Varasemate aastate vähenemise taga on eeskätt varavastaste kuritegude arvu langus, kuna nende osakaal mõjutab kuritegevuse üldpilti kõige enam. Varavastased kuriteod sealhulgas vargused jätkasid langust ka 2018. aastal langust, kukkudes kolme protsendi võrra.

Mullu registreeriti Eestis 8249 vägivallakuritegu ehk koguni 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Vägivallakuriteod moodustasid kõigist kuritegudest 30 protsenti.

 

Vägivallakuritegude alla liigituvad enamik isikuvastaseid kuritegusid, röövimine, avaliku korra raske rikkumine ja vägivald võimuesindaja suhtes.

Politsei on võtnud sihikule perevägivalla

Politsei registreeris eelmisel aastal kuritegudena 3607 perevägivallajuhtumit, mis on ligi tuhande võrra rohkem kui 2017. aastal. Kahe aasta eest pandi ametlikus statistikas toime 2632 perevägivallakuritegu, seega on aastane kasv 37 protsenti. Samas vähenes perevägivallast teavitamine kaheksa protsendi võrra. Eelmisel aastal Eestis registreeritud kõigist kuritegudest moodustasid perevägivallaga seotud juhtumid 13,3 protsenti, 2017. aastal aga 9,8 protsenti.

Enamik perevägivallast pannakse toime abikaasade või elukaaslaste vahel. Eelmisel aastal registreeritud perevägivallajuhtumitest pani 55 protsenti toime abikaasa või elukaaslane, 15 protsenti endine abikaasa või elukaaslane, seitse protsenti tütar või poeg, seitse protsenti muu hõimlane ning kolm protsenti õde või vend.

87 protsenti perevägivallast panevad toime mehed ning 80 protsenti ohvritest on naised.

Valdav enamus ehk 83 protsenti perevägivallajuhtumitest oh kehaline väärkohtlemine ehk peksmine.  Üheksa perevägivallajuhtumit olid seksuaalkuriteod. Perevägivalla tõttu hukkus eelmisel aastal seitse inimest.

Enim pekstakse pereliikmeid Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis

10 000 elaniku kohta oli mullu kõige enam perevägivallajuhtumeid Ida-Virumaal – 57. Teisel kohal oli Põlvamaa, kus esines 38 perevägivallajuhtumit ja kolmandal Valgamaa, kus oli 35 perevägivallajuhtumit 10 000 elaniku kohta. Pärnumaal ja Läänemaal oli taolisi juhtumeid mõlemas 30 juhtumit 10 000 elaniku kohta.

Kõige vähem perevägivalda esineb Lääne-Eesti saartel – Hiiumaal 10 juhtumit ja Saaremaal 13 juhtumit 10 000 elaniku kohta.

Suurenenud on ka alaealiste kuritegevus

Eelmisel aastal oli tõusuteel ka alaealiste kuritegevus – kui 2017. aastal panid alaealised toime 1022 kuritegu, siis eelmisel aastal 1124 kuritegu.

Suurima rühma alaealiste toime pandud kuritegudest  moodustasid isikuvastased kuriteod, peamiselt kehaline väärkohtlemine ja varavastased kuriteod, peamiselt vargused.

 

14−17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv samaealisest rahvastikust on jäänud peaaegu samale tasemele – 120 last 10 000 samaealise kohta.

Alaealiste vägivallatsejate seas on palju korduvrikkujaid. Enamik alaealiste vägivallakuritegusid pandi toime koolis või muus lasteasutuses. Alaealiste vägivallakuritegude ohvrid  olid enamasti vägivallatseja tuttavad või koolikaaslased, mitte võõrad.

Perevägivald moodustas 44 protsenti vägivallakuritegudest ja 13 protsenti kõigist kuritegudest. Registreeriti 3607 perevägivalla juhtumit, mis on viimaste aastate kõrgeim). Teateid laekus vähem, kuid menetlusi alustati rohkem.

Vägivallakuritegudes on enamasti on vähemalt üks osaline joobes. Selgeid muutusi vägivallakuritegevuses riigi alkoholipoliitika toonud pole.

Kus on palju inimesi, on ka palju kuritegusid

Kuritegevus on läbi aastate kõrgem olnud suurtes linnades ning linnade suure osakaaluga maakondades, nagu Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kuritegevus on püsivalt madalaim olnud Lääne-Eesti saartel.

 

2018. aastal oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215, sealhulgas Tallinnas 245). Väiksemate maakondade, näiteks Jõgevamaa ja Läänemaa positsioon on aastate lõikes kõikunud, kuid Harjumaa ja Ida-Virumaa olnud kogu aeg eesotsas.