Krameri laaduripere on loodud ekstra põllumehe jaoks
7. veebruar 2019, 01:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on Saksamaal toodetud Krameri laadurid tuntud umbes aasta, valmistatud on need spetsiaalselt põllumajanduslikuks kasutamiseks.
Esmalt esindas Krameri teleskooplaadureid Eestis AS Taure. Mõne aja pärast sõlmis Saksamaal Pfullendorfis asuv Kramer-Werke GmbH koostööleppe John Deere’iga, seetõttu läks ettevõtte tehnika esindusõigus mullu üle siinsele John Deere’i diilerile Baltic Agro Machinery. Seega pole tegemist siinmail veel kuigi tuntud teleskooplaaduritega, esialgu on Eestis omaniku leidnud viis teleskoop-Kramerit – kolm müüs Taure ja kaks Baltic Agro Machinery.
Mitu täiendust just maatööks
Tegemist on põhimõtteliselt sama teleskooplaaduriga, mida Kramer tootis aastatel 2005–2016 Claasile, toona oli selle nimeks Scorpion. Kunagi tootis John Deere ka ise teleskooplaadureid. Tavalisi teleskoopnooleta rataslaadureid on Kramer tootnud juba aastakümneid. Ettevõttel on Pfullendorfis uus tehas, mille tootmisvõimsus on 5500 masinat aastas.
Nagu ikka põllumajanduslikel teleskooprataslaaduritel, iseloomustab ka Kramerit tõhus juhtimissüsteem, silmapaistev manööverdusvõime, madal raskuskese, efektiivne laadimisseadme paralleeljuhtimine, ruumikas, 360kraadise väljavaatega mugav kabiin. Need omadused teleskooplaadurit tavatraktorist eristavadki. Võiks arvata, et sama töö saab ära teha ka tavalise põllumajandustraktori ette pandud frontaallaaduriga, aga nii mõnegi funktsiooni puudumine muudab töö tavatraktori jaoks kohmakaks.
Baltic Agro Machinery materjalikäitlusseadmete tootejuht Janno Broberg selgitab, et teiste teleskooplaaduritega võrreldes on kõige suuremal Krameril (margitähis KT 447) väga kõrge kliirens, mis parandab läbivust ja võimaldab traktoriga näiteks silo sõtkuda, eriti kui põhja alla on paigaldatud täiskate, mis on saadaval lisavarustusena.
„Krameri noole otsa saab haakida mida iganes – alates tavalisest laadurkopast ja pallikallistajast lõpetades söödamikseri või korvtõstukiga, kui töömeestel on kusagil räästa all tarvis midagi teha,” kirjeldab Broberg. „Lisaks asub allalastud asendis nool spetsiaalsete tugede vahel. Nõnda saab noole küljes olevat sahka või koppa kasutada lume lükkamiseks või kopa täitmisel hunnikust, nool ei hakka paremale-vasakule lengerdama.”
Kramer sihib kolmandat positsiooni
Broberg leiab, et teleskooplaadurit on vaja igal suuremal agrofirmal, sest T1 kategooriasse kuuluval masinal on taga hüdrokonks, 20tonnise haagise vedamise võimekus jm, mis teeb teleskooplaadurist võimeka masina.
Nõnda saab näiteks pallihaaratsiga varustatud traktorile käru järele haakida ja põllult heina või silopallid kokku koguda. Kõige väiksema „upitaja” (margitähis 2769) juures on konstruktorid läinud nii kaugele, et sellele saab lisada taha nelipunkt-ripphaakeseadme ja hüdroajamiga 19 kW võimsusega jõuvõtuvõlli, mis võimaldab näiteks tööd kaarutajaga.
Masina saab varustada esi- ja tagakaameratega, lisaks on sel nn krabikäik – tagumised rattad ei jookse esimeste jälgedes ja masin sõidab justkui nurga all. Teinekord võib selline omadus kasulikuks osutuda, näiteks katuseräästa aluste puhastamisel.
Põllumajandusse minevate teleskooplaadurite turg on Eestis 60–65 masinat aastas. Manitoud müüakse 30 ringis, järgneb JCB umbes 20 traktoriga ja kolmandat kohta sihib Baltic Agro Machinery nüüd uue Krameriga. Lisaks on agri-teleskooplaaduritega turul veel Merlo, CAT, Claas-Liebherr jt.
Väike rataslaadur abiks talutöödel
Eestis siiani kõige populaarsemaid Manitou teleskooplaadureid müüva ASi Intrac Eesti põllumajandustehnika spetsialist Teet Suursild nõustub, et konkurentide tegemiste vastu tuleb ikka huvi tunda.
„Müüsime eelmisel aastal 30 Manitou põllumajandusotstarbelist teleskooptõstukit, aga kui uued tegijad turule tulevad, peab rohkem pingutama.”
Kõige väiksem esilaaduriga Kramer kuulub väikelaadurite sekka, mida ammust aega on agaralt kasutanud kommunaal- ja ehitusettevõtted. Kramer KL 12.5 on aga ehitatud just põllumehe vajadusi silmas pidades – traktoril pole keskliigendit, keeravad sünkroonselt nii esimesed kui ka tagumised rattad, igal rattal on omaette hüdromootor. Tänu sellele, et pole jõuülekannet ja klassikalisi sildasid ega kardaani, on masin tavalisest kõrgem. Sobib kasutamiseks farmis. Mullaharimiseks on muidugi tarvis klassikalist traktorit, aga kui on vaja midagi tõsta, vedada, puid lõhkuda, niita või puurida, saab selline väikelaadur tööga kenasti hakkama.
Standardmasin on ilma kabiinita. Kabiini, selle soojenduse ja muu vajaliku lisamine maksab umbes 2000 eurot.
Janno Broberg märgib, et sageli on talupidaja tehnika valikul sundseisus ja peabki eelistama väikest laadurit, sest tema kasutuses on vanad madalad laudad, kuhu suurema tehnikaga sisse ei mahugi.
Teleskooplaadur Kramer KT447
* Toodetud Saksamaal
* Mootori võimsus 100 kW, 3621 cm³, vastab heitgaasinormile TIER IV
* Tühimass koos standardkopaga 8000 kg
* Maksimaalne tõstevõime 4400 kg
* Maksimaalne tõstekõrgus 7 m
* Hüdraulika võimsus seadmete käitamisel 140 l/min, rõhk 260 bar
* Kütusepaagi maht 180 l
* Kiirus kuni 40 km/h
* Hind 92 000 € + käibemaks
Allikas: Baltic Agro Machinery
Rataslaadur Kramer KL 12.5
• Toodetud Saksamaal
• Mootori võimsus 23 kW
• Kopa mahutavus 0,35–0,55 m³
• Kõrgus 1990 mm, kaal 1620 kg
• Liikumiskiirus 0–20 km/h
• Maksimaalne tõstevõime 1200 kg
• Maksimaalne virnastamiskõrgus 2690 mm
• Pöörderaadius 1950 mm
• Hind 32 000 € + käibemaks
Allikas: Baltic Agro Machinery