Trump võib järgmisel nädalal ISISe alistatuks kuulutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/07/11770687t1h1cd6.jpg)
USA president Donald Trump ütles eile, et tema hinnangul kaotab äärmusrühmitus Islamiriik (ISIS) nädala jooksul kogu oma valduses oleva territooriumi Süürias.
President kinnitas samas, et keskendub jätkuvalt võitlusele äärmuslastega.
Trump rääkis rahvusvahelisel konverentsil Washingtonis tulevasest võitlusest ISISe vastu seoses detsembris langetatud ootamatu otsusega kõik 2000 USA sõdurit Süüriast välja tuua.
«Ühendriikide sõjavägi, meie koalitsioonipartnerid ja Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) on vabastanud sisuliselt kogu varem ISISe käes olnud ala Süürias ja Iraagis,» ütles Trump 79 riigi kõrgete ametnike kohtumisel.
«Millalgi järgmisel nädalal peaks ametlikult teatatama, et meie valduses on 100 protsenti kalifaadist,» märkis president. Trump kinnitas, et Ühendriigid jäävad endiselt väga karmiks ning julgustas ka teisi riike panustama, sealhulgas rahaliselt.
«Riismed - neil on vaid riismed -, kuid riismed võivad olla väga ohtlikud,» lausus Trump. «Võite olla kindlad, et teeme kõik vajaliku, et lüüa puruks iga kübe ja iga viimne kui isik selles ISISe hulluses ja kaitsta meie inimesi radikaalse islamiterrorismi eest,» lisas ta.
USA ametnikud on viimastel nädalatel öelnud, et ISIS on kaotanud oma kunagistest aladest 99,5 protsenti. Rühmituse viimane viie ruutkilomeetri suurune maalapp asub Eufrati orus, sinna on koondunud suurem osa nende võitlejaist ning ala on SDFi piiramisrõngas. Sellest hoolimata muretsevad paljud, et USA lahkumine võib senist edu ohustada.
Kuigi lahkumine täidaks Trumpi eesmärgi, siis kõrged sõjaväelased on lahkumise vastu mitu kuud lobitööd teinud. Nende hinnangul on ISIS jätkuvalt oht ja kui USA praegu lahkub, võib rühmitus end taas koguda. Sõjaväelased kahtlustavad, et ISIS tegi strateegilise otsuse hoida madalat profiili kuni USA lahkumiseni ning seepärast ärgitavad nad presidenti püsima Süürias kuni rühmitus on täielikult välja juuritud.
USA välisminister Mike Pompeo ütles koalitsiooni esindajatele, et sõdurite äraviimine on muutus koalitsiooni taktikas, mitte missioonis: «Sel uuel ajastul saavad olema keskselt tähtsad kohalik korrakaitse ja info jagamine ning meie võitlus ei pea olema alati tingimata sõjaliselt juhitud.» Pompeo sõnul pole Trumpi teade Ameerika võitluse lõpp.
Kõrged sõjaväelased tunnistasid aga eile kongressis, et sõdurite äraviimine teeb nende töö raskemaks.
Owen West, abikaitseminister erioperatsioonide asjus, ütles esindajatekoja relvateenistuste komisjonis, et ta jagas sõdurite Süüriast äratoomisel samu muresid, mille pärast kaitseminister James Mattis mullu ameti maha pani.
Westilt küsiti, kas tema hinnangul Mattis eksis, kui ta oli presidendiga sõdurite äratoomises eri meelt. «Ei,» vastas ta.
Samal istungil ütles staabiülemate ühendkomitee operatsioonide asejuht kindralmajor James Hecker, et sõdurite äratoomise tõttu saab ISISe survestamine olema raske.
«Mure on see, et kui viime oma üksused Süüriast välja, siis võib see võtta ISISe üksustelt Süürias osa survet maha,» ütles Hecker. «Seega on meie missioon üritada välja mõelda, kuidas saame hoida Süürias survet peal ilma kohapealsete sõduriteta.» Heckeri sõnul peavad USA lahkumise järel koormat kandma teised. Seda seisukohta ta üksikasjalikult ei selgitanud.
Pompeo ärgitas koalitsiooni jagama rohkem luureinfot, võtma tagasi ja kohtu alla andma kinni peetud välisvõitlejad ning Süüriat kiiremini stabiliseerima, et ISIS ei saaks end Iraagis, Süürias või mujal uuesti koguda. Tema sõnul algab võitluses uus etapp, kus ISISe vastased peavad rinda pistma detsentraliseeritud džihaadiga ja selle vastu võitlema rohkema kui vaid sõjalise jõuga.
ISISe võitlejad korraldavad Süürias ja Iraagis vabastatud aladel rünnakuid, seavad üles kontrollpunkte ja jagavad lendlehti. Nende eesmärk on valmistada ette pinnas vastuhakule, mis võib USA üksuste lahkumisel jõudu koguda.
Süüria konflikti jälgivate aktivistide sõnul näitavad märgid vastuhaku kasvule. Suurbritannias asuva vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse juhi Rami Abdel Rahmani sõnul on ISISel jätkuvalt 4000-5000 võitlejat ning paljud neist peidavad end tõenäoliselt kõrbekoobastes ja mägedes.
ÜROs eile ringelnud raporti sõnul on ISISe äärmuslased jätkuvalt peamine ja kõige paremini varustatud rahvusvaheline terroristlik oht. ÜRO andmeil on ISISe võitlejad oma kantsis Ida-Süürias intensiivse sõjalise surve all, kuid näivad võitlustahtelised ning suudavad teha vasturünnakuid.