Nordecon duubeldas mullu kasumi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordeconi ehitatud büroohoone.
Nordeconi ehitatud büroohoone. Foto: Erik Prozes

Ehituskontserni Nordeconi müügitulu kahanes mullu 3,4 protsendi võrra 223,5 miljonile eurole, puhaskasum kasvas samas aga 121,5 protsenti 3,8 miljoni euroni.

Eelmisel majandusaastal kasvasid nii Nordeconi brutokasum, ärikasum kui maksustamiseelne kasum. Brutokasum kasvas 15,4 protsenti 10 miljoni euroni ja brutokasumlikkus kasvas 0,7 protsendipunkti 4,5 protsendini. Kasumlikkuse paranemine leidis aset just neljandas kvartalis, teatas Nordecon börsile.

Neljandas kvartalis kahanes Norceoni müügitulu 1 protsendi võrra 55,9 miljonile eurole, samas teenis firma aga mulluse 804 000-eurose puhaskahjumi asemel mullu viimases kvartalis 1,7 miljonit eurot kasumit.

«Aasta arvestuses on kasumlikkus paranenud mõlemas tegevussegmendis. Hoonete segmendi kasumlikkus oli 2018. aastal 4,7 protsenti ning neljandas kvartalis 8,3 protsenti, võrreldes 2017. aasta 4 protsendiga ja toonase neljanda kvartali 3,3 protsendiga. Rajatiste segmendis oli kasumlikkus 2018. aastal 5,6 protsenti ning neljandas kvartalis 1,9 protsenti, võrreldes 2017. aasta 4,1 protsendi ja 4,5 protsendiga,» märkis kontserni juhatus majandustulemuste kokkuvõttes.

Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 5,6 protsenti ning kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 147 000 eurot, siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4 protsenti. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 121 000 eurot, mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.

Nordecon teenib ülekaaluka osa oma müügitulust Eestis, mille osakaal kogutuludest oli mullu 93 protsenti, vähenedes aastaga 1 protsendipunkti võrra. Ukraina osakaal suurenes 2 protsendipunkti võrra 4 protsendini, Rootsi oma vähenes 1 protsendipunkti võrra 2 protsendile ja Soome osa püsis 1 protsendil.

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Töös oli kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid kahe peatöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

Segmentide müügitulu võrdluses langes hoonete osakaal 2 protsendipunkti võrra 72 protsendile ja rajatiste osa kasvas samavõrra 28 protsendini.

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, ligikaudu 27 protsenti, suurenenud. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas Lõõtsa 12 büroohoone ja Sepise 8 parkimishoone ehitustööd Ülemiste Citys ning 14-korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil ja Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus ning Omniva logistikakeskus Tallinna lähedal Rae vallas. Jätkuvad Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd. 

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 28 protsenti. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine ning lõppjärgus on Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ehitus. Tellijale anti üle Abja Tervisekeskus ning Tapa kaitseväelinnakus valminud kasarmud.

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul.

Aastaga vähenes aga oluliselt teostamata tööde mahud. Kui eelmise aasta alguses ulatus nende maht 144,1 miljoni euroni, siis selle aasta algul ainult 100,4 miljoni euroni. "Üheks portfelli vähenemise põhjuseks on 2018. aasta teisel poolaastal läbi viidud riigihangete tavapärasest pikem otsustusprotsess pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahe," märkis juhatus.

Kontserni keskmine töötajate arv vähenes aastaga 48 inimese võrra 687 töötajale. Sellest hoolimata suurenesid tööjõukulud töötasude kasvust tingituna 0,4 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles