Merepääste vastutavad ametkonnad lõid Helsingis keemiaõnnetusteks ühised protseduurid
7. veebruar 2019, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Keemiaõnnetus merel on üks ohvriterohkemaid õnnetusi mis laevadega võib juhtuda
- Elude päästmine ja keskkonnakahju vältimine eeldab rahvusvahelist koostööd
Eile Helsingis peetud projekti ChemSAR lõppkonverentsil tehti kokkuvõtted projektis loodud meetmetest rahvusvahelise koostöö korraldamiseks mereõnnetuste korral, merel juhtunud keemiaõnnetusest ja nende lahendamisest. Eestist osales projektis PPA.
«Igal ajahetkel seilab Läänemerel umbes 2000 kommertslaeva, mis veavad aastas 100 miljonit reisijat ja kümneid miljoneid tonne ohtlikke kaupu. Seoses suureneva laevaliiklusega suureneb ka risk sattuda õnnetusse,», rääkis projektis osaleva Politsei- ja Piirivalveameti juhtivpiiriametnik Danel Tüür.
Projekti üheks eesmärgiks oli välja töötada ühised standardprotseduurid inimelude päästmiseks laevaõnnetuste korral, mis on seotud ohtlikke ja mürgiseid aineid vedavate veesõidukitega. Konverentsi moderaator, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti endine direktor Markku Mylly sõnas, et mereohutus ja -turvalisus on aastate jooksul oluliselt paranenud, ent vaatamata sellele õnnetusi siiski juhtub. Läänemereriigid on valmis väga kiirelt reageerima naftareostusele, kuid valmisolek keemiaõnnetuse lahendamiseks on oluliselt tagasihoidlikum.
Projekti ChemSAR lõppedes peavad projektipartnerid rakendama välja töötatud meetmed reaalses elus, põhiliselt puudutab see koostööd ja standardprotseduure õnnetuspiirkonna erinevate riikide ametkondade vahel.
Projekti käigus loodi ka e-õppematerjalide keskkond keemiaõnnetuse lahendamisel osalevate ametkondade koolituseks ning ohtlike ja mürgiste ainete andmebaas www.chemsarportal.com.
Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks oli projekti simulatsiooniharjutuste ja õppuste korraldamine, et testida projektis välja töötatud standardprotseduure ning suurendada partnerite koostööd. Projekti ametlikud partnerid olid Turu Ülikool, Soome Piirivalve, Novia Ülikool, Helsingi linn, Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, Rootsi Rannavalve, Klaipeda Ülikool, Hamburgi linn, Saksamaa merehädaabikeskus.