Rootsi raport: Venemaa valmistub suureks sõjaks (12)
7. veebruar 2019, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Totaalkaitse Uurimisinstituudi (Totalförsvarets forskningsinstitut - FOI) uue raporti kohaselt on Venemaa sõjaväeõppused viimase kümne aasta jooksul muutunud järjest ulatuslikumateks.
Kui varasemalt keskendus Venemaa väiksemate konfliktide korral tegutsemise harjutamisele, siis nüüd keskendutakse suuremahulisele sõjategevusele.
Venemaa kaitseministeerium teatas 2017. aastal, et Lääne-Venemaal osales strateegilisel õppusel 10 000 sõdurit. Eelmisel aastal koondati riigi idaosas toimunud õppusele juba 300 000 sõdurit, kuid FOI julgeolekupoliitika üksuse uurimisjuhi Johan Norbergi sõnul pole õppuste uurimise juures kõige huvitavamad numbrid.
«Tähtis on see, mida nad teevad. Neil on palju inimjõudu. Neil on palju materjali, isegi kui suur osa sellest on vana ja pärineb Nõukogude Liidu aegadest. Õppused tekitavad võimekust, see tähendab üksusi, mis suudavad täita ülesandeid lahingoperatsioonidel,» sõnas Norberg.
Rootsi kaitseministeerium andis Norbergile ülesandeks koostada raport «Training for War – Russia’s Strategic-level Military Exercises 2009-2017» («Treenides sõjaks – Venemaa strateegilisel tasemel sõjaväeõppused 2009-2017»). Sellised õppused toimuvad kord aastas ning on seotud võimekusega pidada sõda suurel osal kontinendist. Kaasatakse ka tsiviilvõimud ja ühiskonna muud osad, et näha, kuidas need saavad relvajõude aidata.
«Venemaa valmistab end ette regionaalseteks ja pikale venida võivateks sõdadeks, näiteks Hiina ja NATO vastu,» kommenteeris Norberg. Raport põhineb Venemaa avatud allikatel, mis on peamiselt pärit Venemaa kaitseministeeriumist. Andmed annavad märku, et õppuste ulatus on aastatel 2009-2018 suurenenud.
«Nad on pikalt läbi viinud strateegilisi õppusi juhtimistasemel. Rabav on see, et alates 2013. aastast on need õppused hõlmanud rohkem vägesid ja tehnikat maastikul,» lisas Norberg.
Venemaa relvajõud on teadlikult suurendamas lahingvalmidust, mis tähendab üleminekut igapäevaselt rahuaja korralduselt lahingülesannete täitmisele sõja ajal. Sellised suured lahingvalmiduse kontrollid hõlmavad mõnikord ka tsiviilvõime. Ühtlasi peegeldab see laiemat lähenemist, mille kohaselt toetavad teised valitsusasutused ja ministeeriumid sõja korral relvajõude. Viimase kümne aasta jooksul on Venemaa sõjalist jõudu kasutanud Gruusias, Ukrainas ja Süürias.
«Venemaa on ilmselgelt valmis kasutama sõjalisi meetmeid. Seetõttu on vajalik mõista, kuidas ja mida võivad nad kõige halvemal juhul käiku lasta. Õppused annavad selle kohta vihje,» lausus Norberg.
