Arengukava «Eesti 2030+» kohaselt ei kuulu Saaremaa püsiühendus enam riiklike prioriteetide hulka ja seda peamiselt oluliselt paranenud praamiliikluse tõttu.
Saaremaa sild kadus riigi tulevikuvisioonidest
30. november 2011, 08:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saaremaa püsiühenduse puhul, nagu leidis ministeerium, on tegu piirkondliku huvi ja projektiga, mitte riikliku prioriteediga,» rääkis Meie Maale projekti üks juhte Tavo Kikas siseministeeriumist. «Viimase kümnendi jooksul on praamiliikluse olukord nii palju paranenud, pikad järjekorrad kadunud. Teema pole enam sugugi nii jõuliselt esil kui toona,» lisas ta.
Saare maavanema asetäitja planeeringute alal Agne Peetersoo juhtis eile tähelepanu vastuolule, et Saare maavalitsus ei ole otsust püsiühenduse kohta veel teinud. «Sestap on siseministeeriumi-poolne teema väljajätmine arengukavast ennatlik ja küsimusi tekitav. Planeeringu töörühm, nagu isegi aru saite, ei loe püsiühendust enam esmatähtsate asjade hulka. Meiepoolne seisukoht pole aga veel küps,» lisas ta.
Transpordi valdkonnas olid arengukavas olulisel kohal mitmed Saaremaa sadamad, meenutas Kikas. Samuti oli juttu energeetikast. «Võimalik on seks ajaks saarte ringliin, et tõsta ses piirkonnas koormust. Üks konkreetne arenguplaan on ka Läti-Kuramaa suunal tööle hakkav energiaühendus, mida meie riigi arengukavasse veel sisse kirjutatud ei ole, kuid Läti omasse juba on. See annab niisiis saarlastele alternatiivse energialahenduse võimaluse.»