Ummikus kõnelused on viinud USA taas valitsusseisaku veerele

Vabariiklaste toetajad moodustamas laupäeval inimmüüri USA ja Mehhiko piiril Sunland Parki ja Ciudad Juareze juures, avaldades nii toetust president Donald Trumpi lubatud piirimüüri ehitamisele.

FOTO: HERIKA MARTINEZ / AFP / Scanpix

Piirijulgeoleku arutelud USA Kongressis on jooksnud taas ummikusse, mis tähendab, et riiki võib reedest alates oodata ees järjekordne valitsusasutuste tööseisak.

Läbirääkijad lootsid jõuda tänaseks kokkuleppele, et Kongressil jääks piisavalt aega seaduste vastu võtmiseks, enne kui reedel lõppeb ajutiselt föderaalasutuste rahastuse taganud lepe.

Esialgu on ebaselge, kuidas edasi liigutakse, sest Reutersiga kõnelenud allika sõnul pole rohkem läbirääkimisi kavas.

17 demokraadist ja vabariiklasest läbirääkijat nii USA senatist kui ka esindajatekojast pole endiselt suutnud kokkuleppele jõuda muuhulgas selles, kui palju ebaseaduslikke sisserändajaid, kes elavad juba USAs, tohivad võimud kinni pidada.

Demokraadid soovivad piirata voodikohtade arvu kinnipidamiskeskustes 16 500-le ja tagada sellega, et ametnikud keskenduks eelkõige kriminaalkorras karistatud illegaalsete immigrantide kinnipidamisele ning ei jahiks neid inimesi, kes on ületanud näiteks viisa kehtivusaega ning töötavad ja pole ühiskonnale kuidagi ohtlikud.

President Donald Trumpi nõutava piirimüüri rahastamiseks pakkusid demokraadid välja summa 1,3 ja 2 miljardi dollari vahe, samas kui Trump on tõkke ehitamiseks küsinud 5,7 miljardit dollarit.

Vabariiklaste pealäbirääkija senaator Richard Shelby ütles Fox Newsile, et osapoolte vahel üksmeeleni jõudmise võimalused on 50:50.

Samas demokraatide läbirääkijad kinnitasid, et endiselt püsib lootus valitsusasutuste tööseisakut vältida.

Mullu detsembris alanud ja 35 päeva kestnud valitsusseisak oli Ameerika Ühendriikide ajaloo pikim. Selle ajal saadeti sajad tuhanded riigiametnikud palgata puhkusele, samas kui hädavajalike teenuste pakkujad – näiteks haiglatöötajad, lennukontrolli- ja julgeolekuametnikud – pidid tööl käima ilma tasu saamata.

Hinnanguliselt läks valitsusseisak USA majandusele maksma 11 miljardit dollarit (9,7 miljardit eurot).

Valitsusseisak lõppes 25. jaanuaril, kui president Trump nõustus kolmeks nädalaks asutustele rahastuse taganud kokkuleppega, mis pidi andma Kongressile aega tüliküsimused eelarve osas lahendada.

Ajutine rahastuslepe lõppeb reede keskööl. Ajaleht The New York Times on oletanud, et uue valitsusasutuste tööseisaku vältimiseks võidakse sõlmida järgmine ajutine kokkulepe.

Tagasi üles