Ebasoodsate ilmaolude eelnõu läbis teise lugemise
13. veebruar 2019, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus läbis teisipäeval teise lugemise seaduse eelnõu, millega sätestatakse valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.
Viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest.
Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes.
2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandas põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30%.
Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust.
„Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusettevõtjate esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka-Repinski.
„Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.“
Eelnõu kohaselt võib valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.
„Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed,“ selgitas Kotka-Repinski.
Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.
Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.