Balti riikide elundisiirdamise ajalugu algas 50 aasta eest Tartus

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Multidoonoroperatsioon, kus valgusvihus tegutsevad rindkerekirurgid. Teiste hulgas on neerusiirdaja Aleksander Lõhmus.
Multidoonoroperatsioon, kus valgusvihus tegutsevad rindkerekirurgid. Teiste hulgas on neerusiirdaja Aleksander Lõhmus. Foto: Katrin Vaasna

Pisut üle viiekümne aasta tagasi siirati Tartus Toome haavakliinikus esimene neer. See oli suur sündmus mitte ainult Eestis, vaid ka Baltikumis ja Kesk-Euroopas.

Tartu ülikooli kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna vanemarst-õppejõud Peeter Dmitriev oli viiekümne aasta eest arstiteaduskonna esimese kursuse üliõpilane. Ta oli loengutel käimise kõrval sanitarina tööd leidnud just haavakliinikus, kuid tol ajaloolisel ööl teda ametis ei olnud.

«Tulime hommikul koos rühmakaaslastega anatoomikumist, kui keegi ütles, et professor Linkbergi juhtimisel on teoks saanud midagi täiesti uut, et inimesele on siiratud neer,» meenutas doktor Dmitriev. See päev oli 1968. aasta 20. detsember.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles