Merko kasum kasvas pea veerandi võrra, dividend jääb samaks
14. veebruar 2019, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/14/11786765t1hd11c.jpg)
Merko Ehituse eelmise aasta kasum kasvas 23 protsenti 19,4 miljoni euroni ehk 1,09 euroni aktsia, aga dividende plaanitakse maksta üks euro aktsia kohta, mis on sama palju kui eelmisel aastal.
Kontserni käive kasvas 32 protsenti rekordilise 418 miljoni euroni. Kasum jääb siiski alla 2006. ja 2007. aasta käivetele, mil need olid vastavalt 37,8 ja 34,8 miljonit eurot.
«Kooskõlastatult nõukoguga teeb kontserni juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 92 protsenti eelmise aasta kasumist, mis moodustab 1 euro aktsia kohta,» kirjutab ettevõte pressiteates. Eelmine aasta maksis Merko omanikutuluna 120 protsenti 2017. aasta kasumist.
«Oleme viimastel aastatel viinud ellu strateegiat, mille kohaselt pool meie ärist võiks olla väljaspool Eestit, ja suurendanud investeeringuid korteriarendusse. 2018 oli ehitusmahtudes erandlik aasta, mil kontserni müügitulu kasvas kõikides Balti riikides, sealhulgas kahekordistus Lätis. Müügitulu kasvu toetas eelkõige mitu töös olevat suurobjekti Lätis ja Eestis, mille ehitustööd lõppesid 2018. aastal või lõppevad 2019. aasta esimesel poolaastal,» kommenteeris Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink börsiteate vahendusel. «Kõik riigid ja kontserni peamised tegevusvaldkonnad olid kasumis ning müügitulu kasvu toel suurenes ka kontserni puhaskasum.»
Tulenevalt ehituse sisendhindade ja töötasude tõusust oli Tringi hinnangul 2018. aastal ehitusturu olukord jätkuvalt keeruline, eriti kontserni varasematel aastatel sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingute osas. Lisaks suurendasid projekteerimis- ja alltöövõtu ressursi kättesaadavuse probleemid ehitusprojektide tähtajaks valmimise ja rahalisi riske. «Ehitushindade tõus hakkas 2018. aastal pidurdama uute tellimuste mahtu turul, mis tihendas ka peatöövõtjate vahelist konkurentsi ehitustellimuste saamisel ja avaldas survet kasumimarginaalidele. Samuti on uute ärikinnisvara objektide käivitamist hakanud pidurdama viimastel aastatel lisandunud kaubandus- ja büroopindade suur maht ning keerulisemaks muutunud finantseerimistingimused. Kontserni ehituslepingute portfell kahanes 2018. aasta jooksul ligi kolmandiku võrra, mis tõenäoliselt mõjutab meie ehitusmahtusid 2019. aastal,» lisas Trink.