Järelvaadatav: Vaba Akadeemia loeng, Toivo Maimets «Preformism ja epigenees»

teadus.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees teeb reedel otseülekande Tartus toimuvalt Vaba akadeemia loengult, kus Toivo Maimets räägib kahest lähenemisteest individuaakse eluvormi pärinemise seletamisel.

Kõiki elusolendeid iseloomustab nende vorm – erinevate tunnuste kogum, mis tekitab nii sarnasusi (näiteks liigikaaslastega) kui ka erinevusi teistest. Kui organism hakkab viljastatud munarakust arenema, siis temale iseloomulikud tunnused tekivad indiviidi arengu e. ontogeneesi käigus. On kaks põhimõttelist traditsiooni seletada, kust individuaalne eluvorm ontogeneesi käigus pärineb. 

Peformism väidab, et vorm on alati olemas ning indiviid saab selle kätte mingil ettemääratud, valmisoleval, ärakirjeldatud viisil. Organismi kompleksne vorm eksisteerib mingil moel algusest saadik ning peab vaid «avalduma», üles kasvama. 

Epigenees aga leiab, et iga elusolend alustab korrastamata materjalist ning areneb sellest aja jooksul järk-järguliselt. Keerulised komplekssed tunnused arenevad välja lihtsamatest embrüonaalsetest struktuuridest tänu interaktiivsetele protsessidele. Vaidlus kahe lähenemise vahel on käinud alates Aristotelesest (epigeneetik) ning kulgenud läbi bioloogilise mõtte arenguloo, kaldudes erinevatel ajastutel enam ühele või teisele poole. Bioloogiateaduse jaoks tähendab see valikuid, kas enam pannakse rõhku olemasoleva vormikirjelduse «ülesleidmisele» või neile interaktiivsetele looduslikele protsessidele, mis seda vormi uuesti loovad. 

Epigeneesi ja preformismi suhestumine on ka tänapäeval aktuaalne, väljendudes näiteks vaidlustes geneetiliste deterministide ja keskkonnast tingitud plastilisuse pooldajate vahel. Samuti on see diskussioon kõige otsesemalt seotud «nature vs. nurture» vaidlustega ning ulatub ka aruteludesse (geneetilise) determineerituse ja vaba tahte vahekorra üle. 

Ettekandes käsitletakse põhilisi arenguetappe väitluses «epigenees vs. preformism» ning arutatakse, mida meil sellest täna õppida võiks olla.

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba akadeemia on möödunud aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles