Toomas Alatalu: Loobuge vegeteerijatest, valige parem tegijad!

Riigikokku jäädes lubab Vabaerakond lõpetada maksuraha pumpamise Lätti. Foto: Urmas Luik

Olen õppinud ja õpetanud ajalugu ning poliitikat, seda välismaalgi, ja veendunud, et õpetajad-õppejõud peavad olema parteitud. See ei pea välistama soovi korral kandideerimist, ent kõiki õpetades on õige vältida enda nime sidumist mingi kindla programmiga. Pealegi on möödunud aastakümned kinnitanud, et Eestit valitsevad vaid mitmeparteilised koalitsioonid, kus võimul püsimise nimel unustatakse kõik lubadused ja erakonna nimi kõlbab vaid kellegi sildistamiseks.

Eesti poliitikute suured otsused lõppesid 15 aastat tagasi meie riigi astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse. Järgnenud on peenhäälestamine, nagu ütles eelmine valitsusjuht, kellele 2017. aasta algul sekundeeris praegune valitsusjuht kuulutamisega, et valimisteni märtsis 2019 suuri otsuseid ei tehtagi.

Just see paigalsammumise avaldus andis mulle tõuke lahkuda tuulelipuks hakanud sotside ridadest – võim on ­ikka selleks, et midagi suurt ja õiget ­teha, sest kriis oli juba käes. Kuna olen tegija, võtsin selle aasta algul vastu ­Vabaerakonna pakkumise kandideerida sõltumatuna nende ridades. Nagu tegin seda Pärnus ka 1992. ja 1995. aasta valimistel, jäädes VIII riigikogu lõpuks ainsaks parteituks riigikogus, mis tollase sundparteistamise käigus tähendas esinumbri kohalt tõrjumist 1999. aasta valimistel.