Petseri kloostri ülem KGB-ga koostööd teinud vaimulikest: kiriku pärast oli vaja olla lojaalne

Eestile Venemaa mõjukatest persoonidest lähim mees Georgi Ševkunov on rohkem tuntud õigeusu vaimuliku isa Tihhonina. Ta teenib mullu suvest Petseri kloostri ülemana ja andis Postimehele intervjuu samas majas, kus oli mõni kuu varem võõrustanud Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Pihkva metropoliidi isa Tihhoni (60) ümber liigub Venemaal legende rohkem kui ühegi teise elava õigeusuvaimuliku puhul.  Ta on tuttav ka paljudele Eestimaa inimestele – tänu kuus aastat tagasi Ülar Laugu suurepärases tõlkes ilmunud raamatule «Mittepühad pühakud», mille naiivsevõitu, kuid ilusad ja õpetlikud jutustused jõudsid Eesti raamatumüügi edetabelite tippu.

Postimehele oma Petseri kloostri ülema kabinetis intervjuud andes kostitab isa Tihhon mind magusate meekookide ja mainib muu hulgas, et Tallinnas lavastati hiljuti etendust tema raamatust. Ja et ta tahab seda Tallinnasse vaatama tulla. «Tunnistan, et ma pole kunagi vaadanud ühtegi minu raamatu järgi tehtud etendust, kuigi Venemaal on neid mängitud sadu kordi. Nüüd aga mõtlen, et kui Tallinna tulen, vaatan kindlasti selle etenduse ära,» ütleb ta. Kindlat aega isa Tihhon ei ütle, kinnitab aga, et tahab tulla. Ja lisab, et 1980ndate algul, kui ta elas noore usklikuna Petseris, käis vahel Tallinnas ja Tartus. Mäletab isegi seda, et esimest korda sõitis 1982. aastal Petserisse Moskva-Tallinna rongiga, mis tollasel nõukogude ajal käis läbi Tartu.

Millisel kohal on Petseri klooster üldse Vene õigeusu kiriku sisemises hierarhias?

Pole sellist hierarhiat. Ainsana teame, et meie peamine klooster on Püha Kolmainu Sergi suurklooster (asub Moskva lähedal Sergii-Possaadis – J.P.). Ka patriarh Kirill kannab selle suurkloostri arhimandriidi tiitlit. Aga mitte mingit muud hierarhiat meil pole. Nii et ei saa öelda, et see klooster on number üks, see number kaks jne.

Petseri klooster on ju siiski üks tuntumaid?

See on üks armastatumaid, nii võib kindlasti öelda. Valaami ja Solovetsi kloostrite kõrval. Petseri on aga unikaalne selles mõttes, et seda ei pandud kunagi kinni. Kõike ülejäänud vene õigeusus meestekloostrid pandi kinni, aga siin jätkus meie vaimne traditsioon ka aastatel 1918-1940.

Võib siis öelda, et kui Eesti kaitses oma iseseisvust 1918. aastal, kaitses ta ka Petseri kloostri tegevuse jätkamist? (Petseri klooster sattus Eesti Vabariigi koosseisu pärast Vabadussõda ja Tartu rahu – J.P.)

Et Petseri klooster osutus 1918. aastal olevat Eesti Vabariigi territooriumil ning säilitas oma tegevuse, seda nimetatakse meil jumalikuks ettehoolduseks. Samamoodi nagu Pühtitsa nunnaklooster.

Võiks ju siis kohe mälestustahvli siia seinale panna!

Mille kohta?

Et tänu Eesti Vabariigile suutsite jätkata oma tegevust.

Ootamatu idee.

Kuivõrd võib tänapäevase Petseri kloostri kohta öelda, et ta on omalaadne eelpost? Vene õigeusu, vene tsivilisatsiooni eelpost?

Kaliningradi oblastit mitte arvestades on Petseri Venemaa Föderatsiooni kõige läänepoolsem linn. Kui Petseri klooster on eelpost, nagu te väljendusite, siis on tähtis, et väga külalislahkete peremeestega.

Kui eelpost, siis kelle vastu või kelle vahel? Vene ja lääne tsivilisatsiooni vahel või õigeusu ja luteriusu maailma vahel?

Meile pole siin ega saagi olla mingit vastasseisu. Kõik kloostrid, ükskõik kus nad maailmas asuvad, on tegelikult religioosse, vaimse elu eelpostid. Nad on mõeldud kaitsma inimeste teadmist Jumalast ning levitama rahu inimeste vahel. Ja pole mingit vahet, kas see klooster asub kuskil Kesk-Venemaal või Siberis.

Vaimne piir ei võrdu riigipiiriga. See on lihtsalt nii juhtunud, et Petseri klooster asub Venemaa ja Euroopa piiril. Midagi sümboolset ma selles ei näe. Ma küll kuidagi eriti ei tunneta, et asume piiril Euroopaga.

Kas siia pole siis kuulda, kui NATO hävitajad Lõuna-Eestis lendavad ja treenivad?

Ei, pole kuulnud. Võib olla ma kuulen halvasti? Või siis pole piisavalt tähelepanelik, kui Eestis nii tihti lendavad NATO hävitajad.