TellijaleVanade hoonete ehituskvaliteet oli kehv, samuti olid sealsed ruumid õppetööks küllaltki ebafunktsionaalsed. «Näpu võis maja seinast läbi torgata,» kirjeldab Sisekaitseakadeemia kommunikatsioonijuht Priit Põiklik vanade, vene okupatsiooni ajal sõjakooliks ehitatud hoonete seisukorda.
Uus õppehoone on tänu maaküttesüsteemile ligi neli korda energiasäästlikum, samuti on seal kaasaegsed ja sisejulgeoleku treeninguks vastavad õppetingimused. Sealt leiab näiteks nii siselasketiiru, täismõõdus pallisaali, vangla matkekeskkonna, virtuaalsimulatsioonikeskuse kui ka põlemiskatsete ruum.
Ometi on uue hoone pindala võrreldes varasematega ligi 24 protsenti väiksem. «Õhku pole ju mõtet kütta. Loomulikult väga tähtis on auditooriumite mugavus ja tehnilised tingimused, õhk, temperatuur ja muu konditsioon,» loetles ta. Põikliku sõnul on uus hoone veidi väiksem kuna esiteks on see ökonoomsem ning teiseks arvestati välja vajalik ruutmeetrite arv iga inimese kohta. «Ühe inimese kohta ei ole tegelikult üldse nii palju ruumi vaja,» lisas ta.