Isa pärandas elatisvõla lapsele

  • Ametnikud pole sellist kahetsusväärset olukorda enne näinud.
  • Seadus paneb kohtutäiturite südametunnistuse proovile.
  • Täiturite esindusorgan leiab, et perekonnavaidluste kulu peaks tasuma riik.

Aastaid elatise maksmisest hoidunud isa surm pani tütre ja teda üksi kasvatava ema kahe halva valiku ette, mille nad hindavad karjuvat ebaõiglust põhjustavaks seaduseauguks.

FOTO: Sander Ilvest

Tütrele 14 aastaga 10 000 eurot elatist võlgu jäänud isa pärandas lapsele nii oma võla kui ka seda sisse nõudnud kohtutäituri arve kulude ja töö eest.
Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale
Mirjam (nimed muudetud – toim) pole suurt isaarmastust tunda saanud. Ema ja isa läksid lahku, kui ta oli kolmene. Sealt edasi muutusid vanemate suhted aiva halvemaks. Ema Anneli räägib, et isa lapse kasvatamiseks raha ei andnud, sest kolmene laps ei vajavatki mingit raha – nagunii kulutavat ema selle enda peale.

Oli kordi, kui isa helistas algklassilapsele hoopis ise kooli ja nuias temalt raha. «Mirjami arengule oli tal küll ainult halb mõju,» ütleb Anneli.

Sellest hoolimata tuli Annelile mullu suvel paraja šokina uudis Tiidu surmast. Ta ei teadnud, kuidas seda Mirjamile öelda. Kõigest hoolimata ikkagi isa.

«Olime mõni kuu varem matnud minu isa. Kuna lapsel polnud oma isast erilist mälestust ega olnud ta saanud kunagi tunda tema armastust, polnud isa lahkumisest ka suurt kurbust,» räägib ta.

Paar kuud pärast Tiidu matmist saabus Anneli postkasti arve kohtutäiturilt. Mirjami kasvatamiseks oli isalt elatisraha alates 2008. aastast sisse nõudnud kohtutäitur Kaire Põltsi büroo.

Tagasi üles