Graafikud: eestlaste suurim mure on hinnatõus

  • Eestlased ei usalda erakondi ja veebi
  • Televisioon püsib jätkuvalt usaldusväärsuse ja vaadatavuse tipus
  • Eestlased ei pea valeuudiste levikut väga suureks probleemiks

Hinnatõus.

FOTO: SCANPIX

Eesti inimeste kõige suurem mure on mitmendat aastat järjest hindade tõus, selgub Eurobaromeetri uuringul põhinevast raportist. 

Euroopa Komisjoni Eesti esindus Tallinnas esitles täna Eurobaromeetri uuringul põhinevat raportit. 

Eesti riigi kõige olulisemaks küsimuseks peetakse hinnatõusu – 44 protsenti elanikest märkis selle üheks tõsisemaks probleemiks. Teiseks oluliseks probleemiks on 35 protsendi vastanute poolt esile tõstetud tervishoid ja sotsiaalkindlustus. Samal ajal on järjepanu langenud mure majanduse pärast.

 

Raul Rebane: eestlane on väga-väga naiivne

Tegelikkust mittepeegeldavate või lausa valeuudistevõi -teabe olemasolu pole eestlaste hinnangul probleem. Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ütles, et tema hinnangul on sellel kolm põhjust.

Tema hinnangul on üheks põhjuseks eesti keele kõnelejate kitsas ring ning sellega kaasnev sotsiaalne kontroll. «Kui mingi jama on, siis sellele saab üpris kiirelt jälile,» ütles ta. 

Teiseks põhjuseks on tema hinnangul eesti keele keerukus. «Välismaa trollidel on keeruline meile midagi suunata, sest masin ei suuda toota veel keeleliselt niivõrd korrektselt teksti, mis mõju avaldaks,» ütles Rebane.

Kolmandana tõi Rebane välja Eesti ajaloolise tausta. «Ajalooliselt on protestantlikes riikides olnud suur usk kirjutatud sõna vastu, nii ka Eestis,» ütles Rebane. 

Ometi ei tohi Rebase hinnangul loorberitele puhkama jääda ja tuleks varasemast enam valeinformatsiooni tuvastamisel tööd teha. «See kõik praegu on alles algus. Põhjamaades tegutsetakse tublisti, Ameerikas on asi kohati päris hull, aga meil pole organisatsioone, kes libauudistega tegeleks. Propastop vaatab rohkem ida suunas,» ütles ta. 

Mõõdetud institutsioonide arvestuses usaldavad Eesti elanikud kõige rohkem politseid, seejärel kohalikke omavalitsusi, EV valitsust ja Euroopa Liitu. Kõige vähem usaldatakse erakondi, elanikkond on väga kriitiline nii poliitikute kui ka nende lubaduste suhtes.
 

 

Institutsioonide usaldusväärsus
Mõõdetud institutsioonide arvestuses usaldavad Eesti elanikud kõige rohkem politseid – 83%.
Eesti valitsust usaldab 54% ja Euroopa Liitu 53% vastanutest.  Kõige vähem usaldatakse erakondi – 18%.

Suhtumine Euroopa Liitu
Euroopa Liitu suhtub positiivselt 45%, neutraalselt 45% ja negatiivselt 9%. Suhtumine EL-i on kasvavas trendis ning on üle EL keskmise.

Infoallikad
Eesti elanike peamised infokanalid nii siseriiklike kui ka Euroopa poliitiliste küsimuste jaoks ei erine. Enim saadakse informatsiooni EL-i kohta televisioonist – 71% –, olulisel määral ka internetist – 53% – ja raadiost – 44%.

Hinnang info piisavusele, neutraalsusele ja usaldusväärsusele
72% Eesti kodanike jaoks räägitakse EL-ist piisavalt nende peamises infoallikas – televisioonis. 61% peab seda infot objektiivseks.
69% Eesti kodanikest peab Eesti meedia edastatavat infot usaldusväärseks.

 

Hinnang libauudistele
Libauudistega arvavad kokku puutuvat ligikaudu pooled eestimaalastest ja 2/3 eurooplastest. 
Libauudiseid näeb Eestis probleemina alla poole eestimaalastest, kuid eurooplastest hindab seda oluliseks probleemiks lausa 71%.

Hinnang sotsiaalmeediale  Meediakanalite võrdluses usaldavad Eesti kodanikud enim traditsioonilisi meediavorme (raadio ja televisioon) ja interneti sotsiaalvõrgustike usaldusprotsent on kõige madalam – kõigest 22 %. Samas peab üle poole – 54% – eurooplastest (sh ka eestlased) sotsiaalvõrgustikke heaks võimaluseks väljendada oma poliitilisi arvamusi.

Eestis viidi küsitlus läbi 8. novembrist 20. novembrini. Kokku küsitleti 1009 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku. Uuringu sihtrühmaks onlid Euroopa Liidu kodanikud ehk inimesed, kellel on vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, kes elavad riigis alaliselt ning on võimelised vastama küsimustele kas eesti või vene keeles.  

Tagasi üles