Riigikohus tühistas Venemaa kodaniku Eestist väljasaatmise (1)
19. veebruar 2019, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2511573t1hac5f.jpg)
Riigikohtu halduskolleegium tühistas teisipäeval politsei- ja piirivalveameti (PPA) otsuse, millega tehti lahkumisettekirjutus ja kehtestati sissesõidukeeld 1983. aastast Eestis elavale korduvalt karistatud Venemaa kodanikule.
Samas jättis riigikohus muutmata PPA otsuse tunnistada kehtetuks sama mehe pikaajalise elaniku elamisluba. Riigikohtu otsuse tulemusel peab PPA mehe taotlusel hindama, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba.
PPA tunnistas Eestis elava Venemaa kodaniku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas sissesõidukeelu ajal, mil ta kandis vanglakaristust. 1977. aastal sündinud meest on korduvalt karistatud varguste ja narkootilise aine valdamise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras.
Riigikohus selgitas pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise erisusi. Kolleegium rõhutas, et Euroopa Liidu õiguse alusel on pikaajaliselt Eestis elanud välismaalasel tugevdatud kaitse riigist väljasaatmise vastu.
See tähendab, et kuriteos süüdimõistmine ei tohi isikule tuua automaatselt kaasa kohustust Eestist lahkuda. Kohustus lahkuda saab tekkida üksnes siis, kui temast lähtuv oht on nii PPA otsuse kui kohtuotsuse tegemise ajal tegelik ja piisavalt tõsine.
PPA otsus tunnistada mehe elamisluba kehtetuks oli õiguspärane, sest ta kujutab enda kuritegeliku mineviku tõttu teataval määral ohtu avalikule korrale. Pikaajalise elaniku staatuse lõpetamine ja Eestist lahkuma kohustamine on aga oma mõjult erineva kaaluga otsused. Seetõttu ei õigusta igasugune oht pikaajalise elaniku riigist väljasaatmist. Seetõttu tühistas kohus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsused.
Kolleegiumi hinnangul oli oluline arvestada mehe tegevustega viimase vanglakaristuse kandmise ajal, kuna ta läbis sõltuvusrehabilitatsiooni programme, õppis eesti keelt ja tegutses vanglas kogemusnõustajana. Vangla võimaldas talle karistuse kandmist avavanglas ning töötamist järelevalveta väljaspool vanglat.
Pärast PPA otsuse tegemist vabastas kohus mehe ennetähtaegselt vangistusest ning ta ei ole sellest ajast alates õigusrikkumisi toime pannud.
Riigikohtu otsuse tulemusena peab PPA lahendama mehe taotlusel küsimuse, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba.
Tähtajalise elamisloa andmisel muutub mehe staatus ning tal ei ole muu hulgas enam tugevdatud kaitset väljasaatmise vastu. Juhul, kui ta peaks panema toime uue kuriteo, võib see kaasa tuua tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise.