Bernie Sanders teatas kavatsusest USA presidendiks kandideerida (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/19/11800952t1hcfda.jpg)
USA demokraadist senaator Bernie Sanders teatas täna kavatsusest presidendiks kandideerida.
Tegemist on tema teise katsega Valgesse Majja pürgida pärast üllatavalt tugevat esinemist 2016. aasta eelvalimistel. Toona jäi ta alla Hillary Clintonile.
Nüüd siseneb Sanders presidendikampaaniasse ühe demokraatide esinumbrina. Eelmisel korral nähti iseseisva kandidaadina sotsialistist Sandersit poliitilise vasaktiiva üllatusesinejana.
Sanders on demokraatide toetajate seas üks populaarsemaid poliitikuid ja tema progressiivsed ideed tervishoiuteenuste kättesaadavuse laiendamisest, 15 dollari suurusest alampalgast ja tasuta avalikust kõrgharidusest on kogunud toetust paljude Demokraatliku Partei juhtpoliitikute hulgas.
77-aastane Sanders teatas kavatsusest kandideerida raadiousutluses oma koduosariigis Vermontis.
«Ma tahtsin Vermonti osariigi inimestele sellest esimesena teada anda,» lausus ta osariigi raadiole.
«Mida ma luban üle riigi liikudes teha, on võtta väärtused, mille üle me kõik Vermontis uhked oleme – usk õiglusesse, kogukonda, rohujuuretasandi poliitikasse, linnakogunemistesse – see on see, mida ma üle kogu riigi viin,» tutvustas Sanders oma kampaania selgroogu.
Sanders oli Esindajatekoja liige 2006. aastani, mil ta Vermonti senaatoriks valiti. Ta valiti senatisse tagasi 2012. ja 2018. aastal.
Sanders sündis 1941. aasta 8. septembril New Yorgis Brooklyni linnaosas Poola juutide perre.
Ta on õppinud Brooklyni kolledžis ja Chicago ülikoolis, kus oli aktiivne kodanikuõiguste liikumises, osaledes ka 1963. aasta Washingtoni marsil, kus Martin Luther King Jr. pidas oma kuulsa «Mul on üks unistus» kõne.
Kraadi omandamise järel töötas Sanders Iisraeli kibutsis ning kolis peale seda Vermonti, kus teenis leiba puusepa ja filmitegijana.
1981. aastal valiti ta Burlingtoni linnapeaks, kus teenis neli järjestikust ametiaega. 1990. aastal jõudis ta üksikkandidaadina USA Esindajatekotta.