Mullu sai Afganistanis surma rekordiliselt palju tsiviilisikuid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/24/11816183t1h3f57.jpg)
Afganistani konflikt nõudis mullu rohkem tsiviilisikute elusid kui ühelgi varasemal aastal varsti juba kaks aastakümmet väldanud sõjas, selgus täna avaldatud ÜRO raportist.
Hukkunud tsiviilisikute arv kasvas aastaga 11 protsenti 3804 inimeseni, haavata sai ÜRO andmeil 7189 tsiviilisikut.
Homme peaks alustama USA ja Taliban oma järgmist kõnelustevooru, leidmaks lahendust konfliktile. Kõnelused on ühtelt poolt andnud inimestele lootust rahule, kuid teisalt peljatakse Afganistanis, et USA vägede lahkumine võib tähendada veelgi verisema kodusõja lahvatamist.
USA ja Talibani kohtumine Dohas järgneb aastaid kestnud rängale vägivallale. ÜRO andmeil on viimase kümnendiga, mil ühendus on statistikat kogunud, saanud Afganistanis surma vähemalt 32 000 tsiviilisikut ning 60 000 on saanud haavata.
Vägivalla süvenemine Afganistanis 2018. aastal langes kokku just tsiviilisikute vastu korraldatud rünnakute sagenemisega, rõhutati ÜRO raportis. Suurem osa tsiviilohvreid sai surma Talibani ja ISISega liidus olevate mässuliste korraldatud enesetapurünnakutes.
«On aeg teha lõpp sellele inimkannatusele ja -tragöödiale,» toonitas ÜRO Afganistani missiooni juht Tadamichi Yamamoto. «Parim viis peatada tsiviilisikute tapmine ja sandistamine on lõpetada võitlus.»
2018. registreeriti Afganistanis vähemalt 65 suitsiidirünakut, neist suurem osa Kabulis, ning mässuliste süül sai kogu riigis surma üle 2200 tsiviilisiku.
/nginx/o/2019/02/24/11816186t1h18a4.jpg)
Sagenenud USA ja Afganistani vägede õhurünnakud tõid mullu kaasa samuti varasemast rohkem tsiviilohvreid, kokku sai neis esimest korda aastaga surma rohkem kui 500 inimest.
USA hoogustas oma õhurünnakuid Talibani ja ISISe positsioonide vastu, lootes sellega panna mässulisis suurema surve alla – 2018. aastal viskasid nad võitlejate positsioonide pihta kaks korda rohkem lõhkemoona kui aasta varem.
Yamamoto sõnul ei ole võimalik aktsepteerida, et nendes rünnakutes hukkub tsiviilisikuid ning ta kutsus kõiki osapooli kohe astuma konkreetseid samme, et vältida tsiviilohvrite arvu kasvu.
Afganistani rahvas on elanud peaaegu pideva konflikti keskel alates Nõukogude Liidu sissetungist 1979. aastal, millele järgnes kodusõda, Talibani võimuperiood ning USA sissetung 2001. aasta lõpus.