Ida-Saksamaal on asüülitaotlejatele kümme korda ohtlikum elada kui läänes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/24/11818356t1hd429.jpg)
Oht asüülitaotlejatel langeda vihakuriteo ohvriks on uutes Ida-Saksa liidumaades kümme korda suurem kui vanades Lääne-Saksamaa piirkondades, selgub Mannheimis tegutseva Leibnizi Euroopa majandusuuringute keskuse analüüsist.
Seejuures ei kasvata kuriteo ohvriks langemise ohtu sugugi see, kui piirkonda asub elama korraga palju sisserändajaid. Palju olulisem on see, kui suur on kohalike varasem kogemus sisserändajatega.
Rünnakute arv on piirkondades, kus varem oli vähe sisserändajaid, märksa suurem kui piirkondades, kus juba enne elas rohkelt muulasi, selgitasid välja teadlased Horst Entorf ja Martin Lange.
Piirkonna majanduslik olukord mängib kõige selle juures väikest rolli.
«Muulaste vastu toime pandud vihakuritegudel pole selget majanduslikku motiivi,» selgitas Lange.
Seega pole tema hinnangul kasu ka osade poliitikute plaanidest, kes loodavad võõraviha vähendada kohalikke majandusolusid parandades ja uusi kortereid ehitades. Sellest olulisem on piirkondades, kus on vähene kogemus sisserändajatega ümber käia, kasvatada kohalikes teadlikkust ja kaastunnet.
Uuringu tegemiseks analüüsisid Mannheimi teadlased 1155 vihakuritegu aastatest 2013–2015. Alates 2016. aastast on rünnakud põgenikekeskuste vastu märkimisväärselt kahanenud.