Ligi 70 protsenti Venemaa elanikest tajub võimu korrumpeerumist
Lisatud uuringutulemused Boriss Nemtsovi mõrva kohta

Venemaa parlamendisaadik Rauf Arašukov peeti kinni jaanuari lõpus.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ligi 70 protsenti Venemaa elanikest tajub võimu kõlbelist laostumist ning 40 protsenti leiab, et korruptsioonivastasesse võitlusesse suhtutakse riigis tõsiselt, selgub esmaspäeval avaldatud sõltumatu Levada-keskuse uuringust.

Levada viis küsitluse läbi pärast seda, kui 30. jaanuaril võeti mõrvades ja riigi raha riisumises süüdistatuna otse parlamendi ülemkogu istungi ajal vahi alla Venemaa föderatsiooninõukogu liige Rauf Arašukov. Samal päeval viskas riigis võimul olev Ühtne Venemaa ta parteist välja. 

68 protsenti vastanutest märkis, et see juhtum viitab korruptsioonile Venemaa võimuorganitest, 22 protsenti nimetas seda ebatüüpiliseks üksikjuhtumiks. 41 protsenti Venemaa elanikest nimetas Arašukovi kinnipidamist tõsiseks korruptsioonivastaseks võitluseks, 37 protsenti aga nägi selle taga kõrgete võimukandjate omavahelist võitlust. 18 protsenti leidsid, et Arašukovi kinnipidamisega sooviti elanike tähelepanu tegelikelt majandusprobleemidelt kõrvale juhtida.

17 protsenti Venemaa elanikest ütlesid, et jälgisid Arašukovi kinnipidamist ja sellele järgnenud sündmusi tähelepanelikult, 45 protsenti olid sellest midagi kuulnud ja 39 protsenti ei teadnud juhtunust midagi.

32- aastane Arašukov esindas Venemaa parlamendi ülemkojas Põhja-Kaukaasias asuvat Karatšai-Tšerkessia vabariiki, prokuratuur kahtlustab teda osaluses kahes mõrvas 2010. aastal ning seotuses teistegi kuritegudega. Arašukovit süüdistatakse Tšerkessia aktivisti Aslan Žukovi tapmise tellimises, kes lasti maha 2010. aasta märtsis piirkonnakeskuses Tšerkesskis. Samuti süüdistatakse parlamendisaadikut seotuses 2010. aasta mais toime pandud Tšerkessia poliitiku Fral Šebzuhhovi mõrvaga.

Arašukov on föderatsiooninõukogu liige 2016. aastast, varem töötas ta riiklikus gaasikontsernis Gazprom. Ühe süüdistuse järgi riisus ta gaasimonopolis töötades ligi 400 miljonit eurot.

Lisaks Rauf Arašukovile võeti kuritegelikus ühenduses osalemise ja riigivara riisumise süüdistusega vahi alla ka tema isa Raul Arašukov ja vend Ruslan Arašukov.

Levada uuris ka venemaalaste arvamust opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi tapmise kohta 2015. aasta veebruaris. 82 protsenti vastanutest ütlesid, et kuulsid Nemtsovi tapmisest ja 17 protsenti vastas, et ei teadnud sellest midagi. 30 protsenti väitsid, et opositsioonipoliitiku Nemtsovi mõrva põhjuseks olid tema võimukriitilised avaldused, 25 protsenti ei mõista siiani tapmise tagamaid ja samapalju pidas Nemtsovi kriminaalse arveteklaarimise ohvriks.

Venemaal tuntud opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov lasti maha 27. veebruari õhtul 2015 Moskvas Kremli lähedasel sillal, kus talle tulistati neli kuuli selga. 2017. aasta juunis mõistis Moskva ringkonnakohus Nemtsovi tapmises süüdi viis tšetšeeni, kes said süüdistuse kohaselt mõrva eest raha. Mõrva tellijat pole Venemaa prokuratuur välja selgitanud.

Levada-keskus viis uuringu läbi 15. kuni 20. veebruarini ja küsitles 1600 täiskasvanud Venemaa elanikku kogu riigis.

Tagasi üles