Laulupeolised ei pea enda jäädvustamiseks eraldi luba andma

Laulupidu 

FOTO: Ants Liigus

Laulu- ja tantsupeol esinejad ei pea enda näitamiseks ja jäädvustamiseks televisioonis või veebikanalites eraldi luba andma, kuna seadus seda suurürituste puhul ei nõua. 

«Esinejatelt ja ka osalejatelt nõusoleku küsimist televisiooni või veebiülekande tegemiseks avalikult ürituselt isikuandmete kaitse seadus ei nõua, sest laulu - ja tantsupeol osalemisega käib ilmselgelt kaasas eeldus, et sündmus on avalik ja sellega seotud jäädvustusi ka avalikustatakse,» ütles andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Postimehele.

Kui keegi esinejatest ei soovi mingil põhjusel, et teda meediakanalites näidatakse, siis on mõistlik arvestada inimese sooviga mitte olla telepildis, märkis pressiesindaja.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei kehti esinejatele nende avalikustamisel teavitamiskohustus selliste avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Postimees on varem kirjutanud, et möödunud aasta mais kehtima hakanud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR mõjutab koolide tööd, kuna nad on kohustatud küsima igalt lapsevanemalt nõusolekut, kas lapse nime või fotot tohib näiteks õppeasutuse kodulehel, infostendil või almanahhis kasutada. Kui vanem nõus ei ole, ei pruugi laps saada osaleda mõnel kooliüritusel, kus ta pildile võiks jääda.

Kui lasteasutustes toimuvatel üritustel pildistatakse või filmitakse isiklikuks otstarbeks ja sellele jäävad äratuntavalt teised inimesed, pole nõusolekut vaja. Kui aga pilti või videot soovitakse avalikustada, siis tuleb pildil olijatelt küsida nõusolekut.

4.-7. juulil toimuvad Eestis XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu, 150. aasta möödumist esimesest laulupeost tähistavale rongkäigule võib oodata kuni 40 000 inimest. 

Esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal, esimene tantsupidu toimus 1934. aastal Tallinnas.

Tagasi üles