«Kui Mürk-Dubout’st peaks saama Tallinki juht, siis saab Tallink järjekordselt väga hea juhi»

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene rääkis täna saates «Otse Postimehest», et tippjuhi ülesanne on tuua meeskonda endast targemaid inimesi: ja seda ta Piret Mürk-Dubout’d lennujaama juhi kohalt ära tulema meelitades tegigi.

Käisite eile presidendi vastuvõtul. Kuidas meeldis, kõne oli?

Mulle meeldis presidendi vastuvõtt väga. Eriti meeldis kontsert, meeldis ka kõne. Jäin igati rahule. See kontserdiosa oli omamoodi kõne. Õnnestunud vastuvõtt igas mõttes. Me kõik kuulsime, et presidendil oli hääl ära, aga see vähendanud kõne väärtust grammi võrdki.

Etendust vaatasite ehk ka mõnevõrra ka professionaalse pilguga – te pole küll ise olnud lavastaja, küll aga juhtinud pikalt Vanemuist. Missugune stseen lavastusest teile enim muljet avaldas?

Väga meeldis, et laval olid õpetajad koos õpilastega, vanem generatsioon nooremaga. Meeldis mullastseen. Oli mitmeid aspekte, mis jätsid meeldiva tunde ja panid mõtlema.

Mille poolest Tallinki juhtimine näiteks ministeeriumi või teatri juhtimisest erineb?

Suures pildis ei erinegi, sest tippjuhi roll on juhtida inimesi. Minu jaoks on inimene alati olnud keskmes – ükskõik, kas tegu on näitleja, laulja, artisti või tehnilise töötajaga teatris, ametnikuga ministeeriumis või ühega neljast tuhandest kultuurivaldkonna kolleegist, kes kultuuriministeeriumi allasutustes töötasid – või siis nüüd seitsme ja poole tuhande Tallink Grupi töötajaga. Loomulikult on valdkonnad erinevad ja kannapööre oli üsna suur, aga juhile pakub see positiivset väljakutset. Ma pole hetkekski kahetsenud, et ma pärast 22 aastat kultuurivaldkonnas sellise otsuse tegin. Võib-olla oli see ka kannapöördeks viimane õige aeg, sest ma ei ole veel nelikümmend. Ei ole kindel, et ma viie-kuue aasta pärast oleksin julgenud nii suurt kannapööret ette võtta. Loodan, et suudan Tallinkile anda veel midagi värsket, uut, põnevat, mis muudaks Tallinki veel ägedamaks ettevõtteks.

Vaat just, põhimõtteliselt on tippjuhil ükskõik, mida juhtida. Samamoodi on lugu Piret Mürk-Dubout’ga: ta võiks juhtida ka universumi, kui selle direktori koht parasjagu vaba oleks. Teie tõite ta  number kaheks või kolmeks. Ja Enn Pant (Tallinki omanikke – VK) vaatab ka: ohoo, Mürk-Dubout! Nõgene on tubli mees küll, aga… Äkki tekib konkurents tippjuhi koha pärast?

Ma lähtun sellest, et juht peab kolleegideks valima endast tugevamaid inimesi. Juht peab leidma inimesed, kes on omas valdkonnas juhist targemad. Piret Mürk-Dubout on kindlasti minust targem müügi ja turunduse valdkonnas, kuhu ma teda kutsusin.

Te ei karda, et ta lõpuks teie kohta endale tahab?

Me ei ole sellele hetkekski mõelnud. Ja kui ühel hetkel peaks Piret Mürk-Dubout’st saama Tallinki juht, siis saab Tallink endale järjekordselt väga hea juhi.

Kuidas te ta ära rääkisite?

Piret Mürk-Dubout’ ärarääkimine tulema Tallinki tiimi liikmeks ei olnud lihtne. See oli pikk protsess. Ta töötab praegu olulises ja väärikas ettevõttes. Tallinna Lennujaam on riigile strateegiliselt väga oluline ettevõte, ja ta on seal tippjuht. Aga on tiimi liikmena töötanud ka varem: EMTs, Elionis, Telias. Niikaua, kui mina teda tunnen –  aastast 2002, kui ma püüdsin saada EMTd Vanemuise sponsoriks – on ta alati jätnud hea tiimiliikme mulje.

Te ütlesite, et läbirääkimised olid rasked – milles see raskus seisnes?

Piret Mürk-Dubout’l ei olnud mingit vajadust töökohta vahetada. Ta on Tallina Lennujaamas teinud väga head tööd: kaks pool aastat on ta seda teinud ja kaks pool aastat oleks leping veel kehtinud. Ma pidin Tallinki talle tegema atraktiivsemaks, et ta üldse hakkaks Tallinki peale mõtlema, ja mul on hea meel, et me lõpetasime läbirääkimised nii, nagu me lõpetasime: ta liitub Tallinkiga ning tema teadmised ja oskused jäävad teenima Eesti ettevõtet, sealtkaudu Eesti riiki.

Mürk-Dubout’ palk lennujaama juhina oli 2017 andmetel 8500 eurot pluss lisatasud. Samal ajal oli Tallinki juhatuse liikme keskmine tasu 30 555 eurot. Te ostsite ta lihtsalt rahaga ära?

Ma ei tea, missugused kalkulatsioone te olete teinud, et olete sellise numbri saanud. See number on vale.

Jagasin lihtsalt juhatuse tasu juhatuse liikmete arvuga, kolmega, nagu see 2017 oli.

Te jagasite ilmselt juhtorganitele makstavaid tasusid, sinna kuulub nii nõukogu kui ka juhatus.

Mis siis õige summa on?

Kui mind oleks motiveerinud raha, siis ma ei oleks töötanud kultuurivaldkonnas: Vanemuise juhina või kultuuriministeeriumi kantslerina, kelle palk on suurusjärgus 4000 eurot. Tippjuhi esimene motivatsioon ei ole kindlasti raha.

No täpselt, teiega samamoodi – kultuuriministeeriumist Tallinkisse minnes võitsite ilmselt palgas mitu korda. Kui mitu korda?

Kindlasti on era- ja riigisektori palkadel vahe…

Kui mitme kordne?

… aga see ei ole määrav otsuse tegemisel. Määrav on ikkagi see, missugust väljakutset pakutakse. Tallinki andmed saavad aastaaruandes avalikuks ja selle järgi on võimalik teha sobivaid arvutusi ja järeldusi. Seda, missugused on praegu Tallinki juhatuse liikmete palga, ma otse-eetris kindlasti avaldama ei hakka. Tallinki juhatus on motiveeritud, seda saan ma öelda.

Kes Mürk-Dubout’ palkamise mõtte peale tuli?

See olin mina.

Noo, ja mida ütlesid Enn Pant ja Ain Hanschmidt (Tallinki omanikud – VK)?

Nad andsid mulle volitused läbi rääkida. Seda peabki juhatuse esimees eelkõige nõukogu esimehe käest küsima. Sain nõukogult volitused komplekteerida see tiim, kellega Tallinkit edasi tüürida. On toimunud kaks muudatust: veebruari alguses nimetati juhatuse liikmetest Harri Hanschmidt ja Kadri Land. 15. aprillist liitub Piret Mürk-Dubout. Juhatusest on lahkunud Janek Stalmeister ja lahkumas on Andres Hunt.

Hunt on olnud üle 20 aasta juhatuses olnud ja talle pole suuri etteheiteid olnud, mis on tema lahkumise põhjus?

Oi, etteheiteid ei ole kindlasti. Andres Hunt on 21 aastat panustanud sellesse, et Tallink oleks selline ettevõte, nagu ta täna on.

Ja nüüd te saadate ära.

See oli Andres Hundi enda valik. Nii mina kui ka Enn Pant püüdsime teda ümber veenda. Väidetavalt on ta lahkumise mõtteid mõlgutanud juba varem. Lahkumise initsiatiiv tuli temalt. Tal on oma salajane kirg, tegemist on meistersportlasega laskmises, ja tulemas on seenioride maailmameistrivõistlused.

Räägitakse, et üks põhjus on see, et Tallinki aktsia hind on punases ja aktsionärid on vihased: Hunt pidi hinna üles rääkima, aga ei saanud hakkama.

Tallinki aktsia hinda ei pea mitte keegi üles rääkima. Seda hinda peab kujundama 7500 Tallinki töötajat. Niipea, kui tuli välja juhatuse muudatus, tegi Postimees rasvase pealkirja, et aktsionärid ja investorid võtsid muudatuse halvasti vastu, aktsia hind läks langusse. Tõepoolest, 0,0002 protsenti aktsiatest vahetas omanikku: 680 miljonist aktsiast üks terake. Aktsia hind langes 0,48%. Kindlasti ei tasu sellest üldistavaid järeldusi teha.

Kuivõrd ikkagi on aktsia hinna tõstmine teie ja Mürk-Dubout’ ülesanne?

Tallinki aktsia hind võiks jõuda lähemale oma õiglasele raamatupidamislikule väärtusele, mis on 1,25 kandis. See on kogu Tallinki juhatuse ülesanne, kogu tiimi ülesanne. Soovime olla hea dividendimaksja. Soovime välja maksta vähemalt viis senti aktsia pealt, kui majandustulemused seda võimaldavad.

Miks pidi lahkuma Stalmeister?

Janek Stalmeister otsustas ise lahkuda.

Mis on juhatuse ümberkorraldamise, uue juhatuse eesmärk?

Need muutused on mul võimaldanud kiiremini luua meeskonda, kellega Tallinkit edaspidi juhtida. Mul on väga hea meel, et juhatuses on eri generatsioonide esindajaid ja kaks naist. Uus, viieliikmeline juhatus, mis pärast Piret Mürk-Dubout’ saabumist tööle hakkab, suudab veel üllatada nii Eestit kui ka aktsionäre. Tallinkiga liitudes küsisin Infortarilt, Tallinki suuromanikult, kui kauaks nad juhti vajavad, ja nende sõnum oli, et nad Tallinkit ei müü.

Enne teie tulekut oli ju müük päevakorras, siis tulite teie ja öeldi, et strateegilist partnerit enam ei otsita. Miks see plaan lörri läks?

Seda ei oska ma öelda, kas ja kes üldse midagi müüa soovis. See on ajakirjanduslik spekulatsioon.

See ei sündinud tühjalt kohalt.

Ma möönan, et see pressiteade oli suhteliselt krüptiline. Strateegiliste partnerite protsessiga alustati juulis 2017 ja see lõpetati märtsis 2018, kui avalikustati ka minu tööleasumine. Mulle annab kindlustunnet see, et Infortar on otsustanud Tallinkit edasi arendada – minu ja juhatuse ülesanne on leida moodused, kuidas. Olen veendunud, et näeme Tallinkit arenemas nii maal kui ka merel. Praegu oleme peamiselt merel, aga maailmas on veel palju huvitavaid meresid peale Läänemere, kuhu võiks Tallinki kogemust viia. Kuna me nende otsusteni jõuame, sellest on vara rääkida, aga analüüsifaasis on mitmeid eri projekte.

Nii et Tallink ei ole müügis?

Tallinki aktsiad on noteeritud Tallinna ja Helsinki börsil, kõik saavad neid osta.

Ma räägin suurosalusest.

Minule teadaolevalt mitte.

Võib-olla tahab Tallink ise midagi osta? Siljaga võrreldavat?

Mõne suure konkurendi äraostmiseks ei annaks konkurentsiamet meile luba. Laienemisvõimalusi tuleb leida mujalt. Tallink on teatanud kavatsusest tellida uus laev, 2021 lõpuks või 2022 alguseks toome Tallinna-Helsinki liinile uue kiirlaeva. Aga ka maa peal kanna kinnitamise näited on juba olemas: hotellid, taksod ja tekkima hakkanud ka kauplused: viimane oli T1 kaubakeskuses avatud United Colors of Benetton.

Täna võiks Soomest tulla esimene otsus, kes hakkab arendama Tallinna-Helsinki tunnelit, kas Vesterbacka või Soome transpordiministeerium. Kumb projekt teile rohkem meeldib?

Tunneli rajamise kohta on informatsiooni erakordselt vähe. Üks äriplaan näeb ette tunnelist keskmist piletihinda sada eurot ühe suuna eest. Üks uuring ütleb, et tunnel eeldab igal aastal 250 miljoni euro suurust dotatsiooni. Praegu võistlevad laevafirmad Tallinna-Helsinki vahel selle pärast, kes suudab pileti müüa 12 euro asemel 13 euroga. Ehitada tunnel, mis eeldab nii suurt dotatsiooni – mis on see turutõrge, mida me ravime? 250 miljonit eurot aastat on see summa, millega Eesti riik toetab kultuuri kultuuriministeeriumi kaudu. See on peaaegu pool Eesti kaitsekulutustest aastast.

Te räägite Soome ministeeriumi plaanist, Vesterbacka kaasab ikkagi erakapitali.

Kui erakapitali eesmärk on müüa pileteid saja euroga ühe suuna eest, ja väita, et reisijate arv suureneb 8 miljonilt 51 miljonile, siis ma olen erakordselt skeptiline selle äriplaani suhtes.  

No muidugi teile konkurent ei meeldi. Aga Infortaril on ju raha palju, äkki tahab ise tunnelit ehitada?

Seda peab küsima Infortari käest. Aga ma oleme ju näinud, mis juhtus La Manche’i väina aluse tunneliga: enne, kui ta on hakanud nulli jõudma, on ta kaks korda pankrotis käinud. Äriplaan peaks olema ikka vettpidav – eriti kui tunnel ehitatakse vee alla.

Te olete olnud aasta ametis – missugust tagasisidet olete omanikelt saanud?

Senimaani on lubatud igal hommiku kell seitse tööle tulla.

Kui te olite kultuuriministeeriumis kantsler, siis oli teil 3000-3500eurose limiidiga krediitkaart, mida te ka toredasti kasutasite. Missugune krediitkaart teil praegu taskus on?

Selline, nagu mul tööks vaja on.

Mis selle limiit on?

See ei puutu hetkel asjasse.

Bakalaureusekraadi saite alles 2012, millal magistri ära teete?

Ei ole hetkel plaani, pole selle peale mõelnud.

Olete ühes intervjuus öelnud, et olete küll Reformierakonna liige, aga ei mäleta eriti hästi, miks te sinna astusite. Kuidas see võimalik on?

See oli palju aega tagasi. Ilmselt olin noor, roheline ja mõtlesin, et oleks tore, äge. No ma tõesti ei tea, miks ma selle sammu astusin. Kui ma oleksin täna erakonnatu ja keegi mind erakonda kutsuks, siis ma küll ei astuks.

Aga välja ka ei astu?

Aga mida see annab? See annab Postimehele võimaluse kirjutada lugu «Paavo Nõgene astus Reformierakonnast välja». Ja siis? Mis sellest maailmas paremaks muutub?

Reformierakonna liikmena pole te ilmselt eriti õnnelik selle üle, mida Keskerakond teeb maksude ja meie tuluga. Kui nüüd RE peaks valimised võitma, mis on esimene asi, mille ärategemist ootate?

Mulle on sümpaatsed mitme erakonna mitmed mõtted. Näiteks tänane kultuuriminister Indrek Saar (SDE – VK) on kultuuri jaoks teinud erakordselt palju. Sümpaatseid ideid on Keskerakonnal, Isamaal, sotsiaaldemokraatidel, Reformierakonnal. Maksupoliitikast on juba nii palju räägitud, et ma loodan, ka poliitikutel hakkab sellest juba siiber saama. Oleks põhjust need aktsiisipoliitika muudatused ära teha, siis saavad nad sellest teemast lahti.

Valimas olete juba ära käinud?

Olen.

Ja nüüd ei olegi kindel, kas RE liikmena hääletasite RE poolt või mitte?

Mul on õigus jätta sellele küsimusele vastamata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles