Kofkin ei vaidlusta enda kohtupidamisest vabastamata jätmist
25. veebruar 2019, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna endisele linnapeale ja Keskerakonna eksjuhile Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatav ettevõtja Alexander Kofkin ei vaidlusta kohtumäärust, millega teda ei vabastatud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kohtupidamisest.
Kofkini kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles BNS-ile, et kohtumäärusega tutvumise järgselt ei pidanud Kofkin põhjendatuks ja otstarbekaks määruskaebuse esitamist Tallinna ringkonnakohtule, sest see venitaks tema suhtes kriminaalasja sisulist arutamist ning kohtuotsuseni jõudmist.
«Määruskaebemenetluseks kuluv aeg ei ole täpselt prognoositav ja võib läbi riigikohtu võtta kauem aega kui käesoleval ajal maakohtus asja arutamiseks ning kohtuvaidlusteks planeeritud aeg,» märkis ta.
Vandeadvokaatide Aivar Pilve ja Marko Pilve selgituste kohaselt on Kofkin huvitatud pikka aega seisnud kohtumenetluse võimalikult kiirest jätkamisest ja sisulise lahendini jõudmisest.
«Senine kohtumenetlus on olnud kaitsealusele ajalises arengus ettearvamatu ja eeldatust oluliselt enam aega nõudev. Tingituna Kofkini elukohast ja äritegevusest väljaspool Eestit oleks kohtumenetluse jätkuv venimine ka äärmiselt koormav kaitsealuse elukorralduslike küsimuste planeerimisel. Seetõttu soovib Kofkin võimalikult kiiresti jõuda maakohtus otsuseni olukorras, kus ta peab talle esitatud süüdistust põhjendamatuks ning pole ennast inkrimineeritud tegudes süüdi tunnistanud,» ütlesv Aivar Pilv.
Kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv on märkinud, et kriminaalmenetlus Edgar Savisaare ja teiste kriminaalasjas on kestnud Alexander Kofkini suhtes ebamõistlikult kaua alates Eesti riigiprokuratuuri poolt Šveitsile rahvusvahelise õigusabipalve esitamisest 9. veebruaril 2011.
«Kofkin sai toimuvast menetlusest teadlikuks hiljemalt 2011. aasta lõpus ja seetõttu on käesolevaks ajaks möödunud menetluse algusest enam kui seitse aastat, mis on Euroopa inimõiguste kohtu ja riigikohtu poolt kujundatud praktika alusel ülempiir keeruliste ja mahukate kriminaalasjade menetluseks,» tõdes Pilv.
Eelmisel nädalal leidis maakohus määruses, et erinevalt prokuröri käsitlusest on kõnesoleva õigusabipalve põhjendamisel Kofkinit käsitletud küll kui kuriteo toimepannud isikut, kuid talle ei ole süüdistuses ette heidetud mitte ühtegi kuritegu, mida saaks seostada Šveitsile esitatud õigusabipalvega, sest tema süüdistus hõlmab episoode aastatel 2014-2015, mistõttu pole mõistlik menetlusaeg antud asjas möödunud.
Detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Kofkini kaassüüdistatav, Keskerakonna eksjuht ja Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Kofkin ja Savisaar ei tunnista süüd neile ette heidetud kuritegudes.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi.
Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.