Pimendusluule – mis see on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üliõpilased Oliver Ämarik ja Sander Pelisaar veavad projekti «in libris libertas», mille eesmärgiks on populariseerida kirjandust ja lugemisharjumusi üldiselt. Oma blogis tutvustavad nad lähemalt ka seda, mida kujutab endast luulevorm pimendusluule.
Erinevatest uudisvoogudest on aina rohkem ja rohkem esile kerkimas uuenduslik luulevorm – kas tegemist on tõepoolest ülisalajaste valitsuse dokumentide lekkimise või karmi tsensori poolt üle käidud kirjandusliku teosega? Esmapilgul võib see nii tunduda, kuid tegelikult on hoopis tegemist kirjasõna taaskasutamise (või uuskasutamise) vormiga.
Iseenesest pole küll tegemist sõnade taas- või uuskasutamisega, sest seda me teeme nii ehk naa iga päev, kui me just ei ole keskendunud uute sõnade välja mõtlemisele. Pigem on pimendusluule (blackout poetry) näol tegemist vanade tekstide (teksti kui füüsilise objekti) taaskasutamisega.
Tänase päeva kõige kuulsam pimendusluuletaja, Austin Kleon, on uurinud kõne all oleva žanri ajalugu ning suutis žanri esimesed teosed dateerida lausa ligi 250. aasta tagusesse minevikku. Toona tegeles sarnase kunstiga mees nimega Caleb Whitefoord, kes juhtus tol ajal olema Benjamin Franklini naaber. Võimalik,et Whitefoordist endast (aga võibolla ka varem) alguse saanud vool kandus edasi läbi kirjanike Tristan Tzara, Brion Gysini, William Burroughsi ja Tom Philipsi kuni Austin Kleoni, kelle esialgu tundunud originaalne idee ei olnudki ühel hetkel enam nii originaalne.
Kuid mida siis ikkagi kujutab endast see pimendusluule? Tegemist on tegelikult väga lihtsa ja lõbusa kunstivormiga. Kõik, kes sellega tegeleda soovivad, peavad endale varuma kas vana ajalehe või raamatu, mille suuremat hulka sõnu on nad valmis ohvriks tooma, ning ühe (või ka mitu) markerit.
Pimendusluule autor otsib tekstist välja need sõnad, mis teda antud hetkel enim kõnetavad ning toob need enda jaoks välja. Kui tundub, et varutud on juba piisavalt sõnu, mis suudavad edasi anda ja kanda mõnda olulist (või ka lihtsalt huvitavat või vaimukat mõtet) on aeg hakata teisi sõnu elimineerima. Selleks ei olegi tarvis teha muud, kui markeriga ülejäänud sõnad üle värvida moel, et näha jäävad ainult luuletuse jaoks olulised sõnad.
Võimalusi on tegelikult erinevaid, alati ei pea ülejäänud sõnu lihtsalt üle värvima, vaid võib teha ka sammu edasi, ning ühendada sõna ja pildi jõud. Siinsel pildil on kunstnik võtnud enda jaoks vajalikud sõnad ning nende ümber joonistanud pildi, jättes taustale ka ülejäänud samal leheküljel asetsevad sõnad. Sõnum «Money took his family and the children, and rebuilt everything,» jõuab aga väga ootamatul kombel lugejale kohale.
Eelnevalt mainitud Austin Kleon on avaldanud ka mitu raamatut nii oma töödega kui ka tööde tagamaadega. Üheks tema teoste kogumikuks on «Newspaper Blackout» ning nagu nimigi viitab, võib sealt leida Austini teosed, mis on valmistatud vanade ajalehtede tekstidele.
Seega, ega’s midagi muud kui marker ja ajalehed kätte ning luuletusi vormima!